Ogniochron pulberkustutite kontrolli ja hoolduse probleem. Prindi Saada link

 

Tere

 

Viimasel ajal on tõstatunud küsimusi Ogniochroni GP-seeria pulberkustutite hooldusjuhendite kohta. Neid kustuteid toovad Eestis maale väga mitmed ettevõtted ja need on ülilaialt levinud. Paraku ei ole olnud teatud põhjusel hooldusjuhendid kättesaadavad ja on liikunud palju erinevat infot ja seetõttu on selle tootja kustuteid massiliselt kontrollitud / hooldatud mitte nõuetekohaselt. Tõenäoliselt on ringluses sadu tuhandeid selliseid kustuteid. Kustuteid kontrolllivad ju auto ülevaatuspunktid, kinnisvarahaldajad, turvafirmad jne, jne. Ka ennem 2007 a toodetud kustutitel olid ju suured probleemid, aga tõenäoliselt on neile juba survtestid tehtud ja ka osaliselt ringlusest nad kõrvaldatud.

 

Hooldusvälbad on erinevatel tootmisaastatel erinevad olnud:

 

Pulberkustutid:

  • 01.2007-10.2016 - max kontrolli vahemik kuni 12 kuud (asugu kustuti toas või väljas) max hoolduste vahemik 5 aastat. Pulbri eluiga 5 aastat. Pulbrit ei tohi segada! (osaliselt kasutatud või 5 aastasele kustutile tuleb panna täies mahus uus pulber!)
  • 11.2016 - ...  max kontrolli vahemik kuni 24 kuud, max hoolduste vahemik 10 aastat. Pulbri eluiga 10 aastat. Pulbrit ei tohi segada! (osaliselt kasutatud kasutatud või 10 aastasele kustutile tuleb panna täies mahus uus pulber!)

 

NB! Oluline on mõista, et pulbri segamine ei ole hooldusjuhendi kohaselt lubatud. Inimene ostab 6kg kustuti, laseb sellest 500g välja ja viib selle hooldusse. Hooldaja on kohustatud panema sisse 6kg uut pulbrit, mitte lisama puuduolevad 0,5kg uut pulbrit ja segama seda siis kustutis oleva vana pulbriga.

 

Antud andmed ja andmetest selliselt aru saamine on saanud ka tehase poolse kinnituse e-kirja teel. Lisada võiks veel, et kustuti tootmiskuupäeva tuleb vaadata keresse pressitud kuupäeva, mitte etiketi järgi.

 

Suheldes neil teemadel mõnede tuleohutusettevõtega on selgunud, et käesolevas kirjas esitatud info ei ole olnud teada ning välpadest ja reeglitest pole kinni peetud. Seetõttu pidasime vajalikuks laiemalt spetsialiste ja turuosalisi teavitada. Nimekirja GP-seeria kustutitest, mis täna on tootmises, leiate siit: https://www.ogniochron.eu/142-product-datasheets

 

PS. Kes veel ei teadnud, siis ka selle tootja kustutuspulber on ohtlik jääde ning see tuleb kokku koguda ja utiliseerida vastavalt ohtlike jäätmete käitlemise nõuetele. Vanade kustutite tühjendamine loodusesse ei ole lubatud.

 

Seega lugupeetud isikud kes te teostate tulekustutite kontrolli / hooldust palume infot võtta tõsiselt ja koheselt oma kontrolli ja hooldusprotseduurid tootja poolsete hooldusjuhenditega kooskõlla viia. Ainult läbi selle saame tagada, et kliendil on olemas töökorras ja ohutu tulekustuti. Tulekustutit võib vaja minna elus ainult üks kord ja siis peab ta 100% töötama. Samuti antud tootja ja ka kõikide teiste tulekustutite müüjad peaksid kliente teavitama müüdavate kustutite hooldus ja kontrolli välpadest.

 

  

 

Ka infot vaht, Co2 kustutite kohta.  Kordan veelkord  pulbri teema üle.

 

Ogniochron tulekustutite kohta:                   Alus:  KZWM Ogniochron hooldusjuhendid

 

 

Tähelepanu pulber- ,vaht- ja  rasvakustutid!

 

Pulberkustutitele Ogniochron laenguga 1-12 Kg, valmistatud alates 11.2016, tuleb vastavalt hooldusjuhendi järgi teha survetest igal 10. aastal, ning vahetada välja kustutipulber uue vastu.

 

Kuni 11.2016 valmistatud pulberkustutitele tuleb vastavalt hooldusjuhendi järgi teha survetest igal 5. aastal, ning vahetada välja kustutipulber uue vastu.

 

Vahtkustutitele Ogniochron valmistatud alates 11.2016, tuleb vastavalt hooldusjuhendi järgi teha hooldus, ehk sisu vahetus iga 2. aasta tagant. Survetest iga 10. aasta tagant.

Kuni 11.2016 valmistatud vahtkustutitel on sisu vahetus iga 5. aasta tagant. Survetest iga 10. aasta tagant.

 

Rasvakustutitele Ogniochron, tuleb vastavalt hooldusjuhendi järgi teha hooldus, ehk sisu vahetus iga 5. aasta tagant. Survetest iga 10. aasta tagant.

 

CO2 kustutitele Ogniochron, tuleb vastavalt hooldusjuhendi järgi teha survetest iga 10. aasta tagant.

 

Alus: Tuleohutuse seadus. Tuleohutuspaigaldist tuleb (Tulekustuti suhtes kohaldatakse tuleohutuspaigaldise kohta käivaid sätteid) kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

 

Alus: Siseministri määrus nr 39 „Tulekustuti kontrollimisel või hooldamisel juhindutakse standardiseeria EVS-EN 3 nõuetest ja tootjapoolsetest juhistest“.

 

Ogniochron tulekustutite hooldusjuhendid kehtivad ka tulekustutitele nagu:
 

KATOWICKIE, VITKOVICE, PO-KU, KLIKOOSEC, HTB mis on samade Ogniochron tunnuste ja tüübitähistega. Kindlasti on neid veel kuna osad maaletoojad kleebivad kustutitele peale sellised etiketid nagu tahavad.
Ogniochron tulekustutite hooldusjuhendid kehtivad ka tulekustutitele nagu:

 

Ogniochron tüüpi tulekustutite tähised:

Pulberkustutid 

GPX

Vahukustutid

GPN

Rasvakustutid

GWG

CO2 kustutid

GSE, GS

 

 

 

Tervitades

 

Margus Oberschneider

ETHK juhatuse liige

mob +372 5650 0216

 

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 

 

 

 

 

 
Külmkapi põleng ja ohtlikud mudelid Prindi Saada link
 
 
Vaadake oma külmkapid üle. Eriti plastikust tagaosaga külmkapid.
Juuresolevalt pildilt on näha, kuidas põleb plastikust ja kuidas metallist tagaosaga külmkapp. Vahe on suur ja plastik põleb väga intensiivselt ja kõrge temperatuuriga mis süütab ka kõik ümbritseva.
 
VAATA VIDEOT JA MÕTLE!!
 
Inglismaal räägitakse aina tõsisemalt  ja hoiatatakse tuleohtlike plastikust tagusega külmkappide kasutamise eest. Ohtlike külmkappide eest on hoiatanud ka Londoni tuletõrjujad, kuna selliste külmkappidega seotud tuleõnnetusi on väga palju. Osa tootjaid on juba lõpetanud plastist tagusega külmkappide tootmise.
 
Briti väljaanne Which on avaldanud ülevaate külmkappidest ja juures on selgitus, kas tegemist on ohtliku külmkapiga või mitte.
 
Siin on nimekiri ohtlikest külmikutest:
 
AEG SCE81864TC
AEG RCB83724MW
Amica FKR29653R
Candy CSC1365BE
Candy CSC1365WE
Candy CSS5175WE
Gorenje ONRK193BK
Gorenje ONRK193C
Gorenje ONRK193R
Gorenje RF60309OC-L
Gorenje RF60309OX
Gorenje RF60309OBK
Gorenje RKI4181AWV
Hisense RB320D4WG1
Hisense RB320D4WW1
Hisense RB320D4WB1
Hisense RB385N4EW1
Hisense RB385N4EC1
Hisense RB385N4EB1
Hisense RB335N4WG1
Hisense FV221D4BW1 - Ei olnud nimekirjas, aga märgatud pilte antud külmkapist ja tema söestunud osadest. 
Hisense RB381N4WW1
Hisense RB381N4WB1
Hisense RB381N4WC1
Hoover HVBF6182WFHK
Hoover HVBF6182XFHK
Hoover HVBF5172WK
Hotpoint RFAA52P
Hotpoint RFAA52S
Hotpoint FFAA52P
Hotpoint FFAA52K
Hotpoint Quadrio FFU4DK
Hotpoint FFU3DW TRIO
Hotpoint FSFL58G
Hotpoint HMCB50501AA.UK
Hotpoint HM7030ECAAO3
Hotpoint LAO85FF1IW
Ikea Kylig (502.823.56)
Ikea Kylslagen (403.127.59)
Ikea Frostkall (803.127.57)
Ikea Isande (002.823.73)
Ikea TINAD 203.660.79
Indesit CAA55
Indesit CAA55K
Indesit NCAA55
Indesit NCAA55S
Indesit LD85F1W
Indesit IB7030A1D
Smeg FAB32LNC
Smeg FAB32LNG
Smeg FAB32LNN
Smeg FAB32LNR
Smeg FAB32RNR
Smeg FAB50LCR
Smeg FAB50LBL
Smeg FAB50LPB
Smeg FAB50LPG
Smeg FAB50LSV
Smeg FAB50LWH
Whirlpool BLF8121OX
Zanussi ZBB27650SA
Zanussi ZRT23103WA
Zanussi ZRB38224XA
 
Mudeleid saab otsida ka kodulehelt (nimekiri võib täieneda):
https://www.which.co.uk/static/tools/new-reviews/refrigeration-risk/refrigeration-risk.html
 

Margus Oberschneider

ETHK juhatuse liige

 

 

 
Vingugaas (Co) ei ole õhust raskem Prindi Saada link

 

Inimeste seas on kahjuks levinud arusaam, et vingugaas on õhust raskem ja seetõttu tuleb vingugaasi andur paigaldada põrandast 0.5– 1 m kõrgusele. Tegelikult see nii pole. Vingugaasi molekulaarmass on 28,01 g/mol, kuiva õhu oma 28,9g/mol. Pahatihti aetakse segamini Co ja Co2 ehk siis süsihappegaas, mis on õhust ligi 2 korda raskem.

 

Kui teil on kahtlusi ja anduriga on kaasas ebaselgelt koostatud või arusaamatu paigaldusjuhend. Siis vingugaasiandurit paigaldades tuleks lähtuda sellest, et vingugaas on peaaegu sama kaaluga kui õhk meie ümber ning kuna vingugaasi me ei näe, pole tegelikult kellelgi aimu, kus täpselt see parasjagu hõljub. See sõltub väga paljudest asjaoludest. Kas toas on kütteseade või mitte. Kuidas õhk teie toas liigub. Kas teil on ventilaatorid, töötab ventilatsioon on avatud / suletud uksed - aknad. Või kasutate hoopis õhksoojuspumpa jne. Kõik see keerutab ja liigutab meie toas nii õhku kui ka seal sisalduvat võimalikku vingugaasi. Kuna anduri ülesanne on kaitsta inimesi mürgist gaasi sisse hingamast on oluline paigaldada andur hingamisteede kõrgusele, sest just seal sisalduvat vingugaasi hingaksime sisse.

Magamistoas võiks vingugaasiandur olla magamiskõrgusel ja lastetoas jällegi laste liikumiskõrgusel. Ärge paigaldage vingugaasiandurit ventilatsioonisüsteemi või õhulõõride lähedale.

Tuleb ka meeles pidada seda, et üks vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, kuna seade reageerib vaid ühes ruumis levivale vingugaasi tasemele. Kui vingugaas võib tekkida teisteski ruumides, tuleb ka nendesse ruumidesse andurid paigaldada. Mitmekorruselises majas tuleb Co andur paigaldada igale korrusele.

 

Inimestele on jäänud ka arusaamatuks mis on viimaste aastate poolt põhjustatud nn "gaasiõnnetuste" taga. Kas maagaas, vingugaas, propaan või midagi muud. Paraku julgelt üle 90% juhtudest kus inimesed hukkusid või said viga on põhjuseks olnud VINGUGAAS. Kõige kurvem on, et enamus õnnetustesse sattunud olid meie kõige kallimad ehk siis lapsed.

 

Natuke statistikat

 

Päästeameti reageerimised gaasisündmustele:

 

2015 – 291

2016 – 403

2017 – 421

2018 – 446 (22. 11.2018 seisuga)

 

Välja on kujunenud selged piirkonnad, kus sündmused valdavalt toimuvad

 

Maakonnad – Harjumaa, Ida-virumaa

Linnad – Tallinn, Kohtla-Järve, Tartu, Narva

 

Enamus (71%) gaasisündmusi toimub eluhoonetes

 

GAASIDEST

 

Majapidamisgaasina on Eestis kasutusel kaks erinevat gaasi - maagaas ning vedelgaas. Maagaas jõuab Eestisse Venemaalt mööda pikki torustikke ning jaguneb siin erinevate kasutajate vahel. Vedelgaas on aga kogutud mahutitesse ja selle jaotamine toimub balloonide abil või siis on suurematesse elamurajoonidesse paigaldatud maa-alused gaasimahutid, kust edasi jaotub gaas torustikke mööda. Seega peab teadma, et balloonides olev majapidamisgaas on vedelgaas, aga torudest saadav gaas võib olla sõltuvalt piirkonnast nii vedel- kui ka maagaas.

 

Mis on maagaas?

  • Maagaasi peamine koostisaine on metaan, mis muidu on värvitu ja lõhnatu gaas, kuid gaasilekkest arusaamiseks on sellele lisatud lõhnaaineid ehk odoranti. Lõhnaained teevad gaasi selgesti haistetavaks.
  • Maagaas on õhust kergem gaas, mistõttu lekke korral hakkab ta õhuga segunedes kõrgemale tõusma, kuid alati tuleb arvestada, et ventilatsiooni või õhuvahetusega kaasnevad õhuvoolud võivad viia gaasi ka külgsuundades. See tähendab, et üldiselt on lekke korral ohus ülevalpool olevad korterid ja muu, kuid gaas võib liikuda ka kõrvalasuvatesse ruumidesse.
  • Maagaas avaldab inimesele peamiselt lämmatavat mõju. Mürgisuselt see eriti ohtlik ei ole - on kergelt narkootiline. Kui umbes 10% ruumist on täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning on võimalik ka peavalu ja halb enesetunne. Kui gaasi hulk kasvab 20-30 protsendini, kaasneb sellega ohtlik hapnikupuudus, mis võib kaasa tuua lämbumise.

 

Mis on vedelgaas?

  • Vedelgaasi peamiseks koostisaineks on propaan. Nagu metaan, nii on ka propaan värvitu ja lõhnatu gaas. Et inimene saaks aru, kui gaas lekib, on majapidamises kasutatavatele gaasidele lisatud lõhnaaineidehk odoranti. Lõhnaained teevad gaasi selgesti haistetavaks.
  • Otseselt mürgine propaan ei ole, kuid suures koguses õhku sattudes võib ta seoses hapniku hulga vähenemisega põhjustada lämbumist. Sisse hingates võib tekitada unisust, iiveldust, halba enesetunnet, peavalu ja nõrkust.
  • Propaan on õhust raskem ja seetõttu vajub gaas lekke korral madalamatesse kohtadesse – ruumi põrandale, süvenditesse, keldritesse, kanalisatsioonikaevudesse jne. Seetõttu on lekke korral ohus peamiselt alumised korterid, keldrid.
  • Kui gaasileke on maa-aluses gaasitorustikus ja gaas tõuseb läbi pinnase maapinnale, on odorandid filtreerunud ja iseloomulik lõhn kadunud, mistõttu gaasisisalduse avastamine õhus on võimalik ainult gaasianalüsaatoriga.

 

Mis on vingugaas?

 

Vingugaas tekib mittetäielikul põlemisel, tavaliselt hapnikuvaeses keskkonnas. Näiteks liiga vara suletud ahjusiiber, halva tõmbega gaasiboiler, valesti reguleeritud gaasipliit, garaažis töötav automootor või ka näiteks grilllahi. Isegi tavaline toidukõrbemine võib vingugaasi tekitada ja põhjustada mürgistuse. Lõhnatu ja värvitu vingugaas on raskesti märgatav. Kannatanule tundub sageli, nagu algaks viirushaigus. Sümptomid sarnanevad külmetusele, aga kulgevad ilma palavikuta – kergema vingumürgituse puhul nõrk peavalu, iiveldus, oksendamine, väsimus, raskemal juhul tugev peavalu, unisus, kiire pulss, krambid. Väga suure vingugaasikontsentratsiooni korral lisandub teadvusekadu, seiskub hingamine ja süda lakkab löömast. Esimesena tajuvad halba enesetunnet lapsed, vanurid, südame- ja hingamisprobleemidega inimesed, lapseootel naised ja lemmikloomad. Täisjõus tugevale ja tervele täiskasvanule suhteliselt kahjutu vinguannus võib lapsel põhjustada raskete tagajärgedega mürgitust. Vingugaasimürgituse saanud inimene ei adu oma olukorra tõsidust: ta on segaduses ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära. Ärkvel olles ei pruugi inimene neid sümptomeid vingugaasiga seostada ning une pealt üldse mitte tajuda. Inimene võib surra vingugaasimürgitusse juba siis, kui tegelikult põlengut veel ei ole. Näiteks siiber suletakse liiga vara või gaasiseade töötab hapnikuvaeguses ja toodab seetõttu vingugaasi. Samuti võib vingugaas teieni jõuda naaberkorterist jne. SUITSUANDUR EI ASENDNA VINGUGAASI ANDURIT JA VASTUPIDI.

 

Kes vastutab?

  • Korteris ja eramajas asuva gaasipaigaldise (torustik ja seadmed) korrasoleku eest vastutab iga koduomanik ise.
  • Riik teeb järelevalvet koduomanike ja ettevõtete kohustuste täitmise üle.

 

Vingugaasiandur

  • Esimene ja kõige lihtsam samm, mida igaüks meist saab kohe teha, on osta ja paigaldada lisaks suitsuandurile ka vingugaasiandur.
  • 1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade.
  • Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Mõistlik on vastav andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, nagu näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliitjne.
  • Vingugaasiandur annab märku vaid siis, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus hakkab lähenema tasemele, mis on ohtlik inimese tervisele.
  • Üks vinguandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, sest seade näitab vaid anduri juures leviva CO taset.

 

Kuhu vingugaasiandur paigaldada?

  • Vingugaasianduri paigaldamisel tuleb eelkõige järgida tootjapoolseid juhiseid.
  • Spetsialistid soovitavad paigaldada anduri n-ö hingamiskõrgusele ehk elutoas kõrgusele, kus on inimese nägu diivanil istudes, magamistoas umbes padjakõrgusele.
  • Seade paigaldatakse 1-3 meetri kaugusele vingugaasi tekitajast, samuti ei tohiks andur asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal.
  • Mitmekorruselise elamu puhul tuleb vingugaasiandur paigaldada igale korrusele. Võimalusel ka igasse magamistuppa.
  • Kui gaasiboiler asub vannitoas, tuleb veenduda, et vingugaasiandur sobib paigaldamiseks niisketesse ruumidesse. Selleks peab andur omama IPtaset, mis peab vastama vähemalt tasemele IP44. IP tase peab olema märgitud andurile.

 

Mida teha, kui vingugaasiandur hakkab tööle?

  • Esmasena tuleb kiiresti avada aknad, uksed ja ruum korralikult tuulutada.
  • Lülita välja kõik soojusseadmed ja/või ära kustuta tuli ahjus või pliidi all.
  • Kutsuge kohale kvalifitseeritud tehnik, kes aitab probleemi lahendada, enne ärge ise soojusseadmeid sisse lülitage.
  • Kui keegi põeb vingugaasi mürgituse sümptomeid: peavalu, pea käib ringi, süda paha, oksendamine, kutsuge kohale kiirabi ja viivitamatult toimetage kannatanuid värske õhu kätte.

 

SUITSUANDUR EI ASENDA VINGUGAASI ANDURIT JA VASTUPIDI.

 

P:S Kuna suitsuandurid muutusid kohustuslikuks 2009 aastal siis paljudel suitsuanduritel on eluiga lõppenud. Toona müüdi suitsuandureid millede eluiga oli olenevalt tootjast, müüjast ja ka hinnast 3-7 aastat. Kui tühjenev patarei annab piikumisega märku siis töö lõpetanud andur ei anna millegiga märku. Seega oleks soovitatav kodus ja oma vanemate, vanavanemate juures kriitilise pilguga ringi vaadata ning veenduda, et kunagi soetatud andurid oleksid töökorras. Kvaliteetsetel suitsuanduritel peab olema andurile trükitud tootmisaasta ja andurite eluiga.

 

Parim kodu on ohutu kodu. On tulemas jõulud ja parim ning praktiline jõulukink oleks kinkida oma lähedastele vingugaasi andur, suitsuandur ja miks ka mitte üks korralik tulekustuti.

 

Turvalist ja ohutuid jõule ning head lõppevat 2018 aastat.

 

Margus Oberschneider

ETHK juhatuse liige

 

 
ERR uudislugu vingugaasi ohtudest Prindi Saada link

 

Õpetlik lugu mis paneb ehk mõtlema.

 

https://services.err.ee/media/embed/842746

 

 
Alates 1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik vingugaasi (Co) andur. Prindi Saada link

Vingugaas tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel, mille põhjuseks on õhuhapniku kehv ligipääs põlemistsooni (näiteks liiga vara suletud ahjusiiber, halva tõmbega gaasiboiler, valesti reguleeritud gaasipliit, garaažis töötav automootor või ka näiteks grilllahi). Vingugaasiandurid reageerivad vingugaasisisaldusele õhus ning on vajalikud ruumides, kus on gaasikütte seadmed, ahjud, kaminad, mille siibri sulgemisel võib tuppa tungida mürgine ving. 

Alates 1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks gaasil töötavad veesoojendid ja gaasikatlad. Gaasipliiti ei ole korstnaga ühendatud ja seetõttu kui majapidamises on ainult gaasipliit ei pea Co andurit paigaldama. Kohustuslikuks muudetakse vingugaasiandur gaasikütte olemasolul, kuid mõistlik on Co andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, nagu näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin või pliit. Üks vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, kuna seade reageerib vaid ühes ruumis levivale CO tasemele. Kui vingu võib tekkida teisteski ruumides, tuleb ka nendesse ruumidesse  Co andurid paigaldada. Ühe anduri olemasolul on tähtis, et häiret oleks kuulda ka teistest tubadest. Näiteks suletud uks võib takistada magaja ärkamist häiresignaali peale. 

Vaata siit paigaldust: http://www.homesafety.honeywell.com/where+to+install

Vingugaasiandureid on mitmesuguseid. On päris odavaid 18-20 €. Samas ka üle 100 € maksvaid. Alati tuleb mõelda mille arvelt selline hind tuleb. Mida odavam hind, seda lühem kasutusaeg ja anduri tundlikus/täpsus. Vingugaasianduri hind sõltub alati toote kvaliteedist, anduri ja toiteallika elueast, garantiist, sensori tundlikusest jne. Viimane on tähtis eriti gaasiseadme omanikele, sest  korrektselt mittetoimiva gaasiseadme töötamisel eraldub suures koguses vingugaasi ja seetõttu on eriti tähtis, et andur annaks sellest kohe märku. Korralikel anduritel on eelhoiatus, võimalus ühendada mobiiliga, sündmuste logi väljavõtmise võimalus jne. Mobiiliga ühendamise võimalus sobib kõige paremini suurtesse majapidamistesse, kus häiret ei pruugi kaugemalt kuulda. Kui gaasiboiler on vannitoas, tuleb veenduda, et vingugaasiandur sobib paigaldamiseks niisketesse ruumidesse. Sellisel anduril peaks olemas olema IP tase. IP tasemeid selgitav tabel on allpool olemas.

 

Kindlasti tuleb meeles pidada, et vingugaasiandur ei asenda suitsuandurit ega vastupidi. Vingugaasi aindur tuvastab ainult Co gaasi sisaldust õhus. Suitsuandur paigaldatakse lakke, vingugaasianduri õige koht on seinal hingamisteede kõrgusel küttekolde lähedal. Magamistoas võiks vingugaasianduri paigaldada magamiskõrgusele, elutoas veidi kõrgemale ja lastetoas jällegi laste liikumiskõrgusele. Andur paigaldatakse vastavalt tootja poolsetele juhistele, kuid üldjuhul 1-3 m kaugusele mistahes kütust põletavast seadmest, samuti ei tohiks andur asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal.. Vingugaasiandur tuleb kinnitada kas kruvidega seinale või mõnel muul kasutusjuhendis ettenähtud moel. Ei soovita kahepoolse teibiga. Kui andur maha kukub, võib see väliselt küll terve paista, aga sees võib olla mõni sensori elutähtis osa katki läinud.

Vingugaasianduri töökorras olekut peab regulaarselt kord nädalas testima ning seda aeg-ajalt kogunenud tolmust ja muust mustusest tolmuime ja  pehme harjaga puhastama.

 

Miks on Co andurit kindlasti vaja.

Eesti kodude kütteseadmed pole tihtipeale kõige paremas korras ja ving pääseb eluruumidesse. Samal ajal soojustatakse maju ja pannakse pakettaknaid, mis sulgevad loomuliku õhuvahetuse. Salakaval vingugaas põhjustab tervet hulka tervisehädasid, mida ekslikult peetakse muudeks haigusteks.

Lõhnatu ja värvitu süsinikoksiidi mürgitus on raskesti märgatav. Kannatanule tundub sageli, nagu algaks viirushaigus. Sümptomid sarnanevad külmetushaigusele, aga ilma palavikuta – kergema vingumürgituse puhul nõrk peavalu, iiveldus, oksendamine, väsimus, raskemal juhul tugev peavalu, unisus, kiire pulss, krambid. Väga suure vingugaasikontsentratsiooni korral lisandub teadvusekadu, seiskub hingamine ja süda lakkab löömast.

Esimesena tajuvad halba enesetunnet ohugrupis olevad inimesed. Lapsed, vanurid, südame- ja hingamisprobleemidega isikud.  Vanaemal / vanaisal hakkab halb, lapsed oksendavad ja kurdavad peavalu. Tavapäraselt on nii, et kui üks inimene on saanud mürgituse on saanud mürgituse kogu perekond. Hapnikuvarustuse suhtes on kõige tundlikumad lapsed, eriti looteeas. Täiskasvanule suhteliselt kahjutu vinguannus võib lootel põhjustada raskete tagajärgedega mürgitust. Eriti halvasti taluvad vingu ka koduloomad.

Vingugaasiandur päästab ka tulekahju korral elusid. 2016 a hukkus 39 inimest, 2017 a  hukkus samuti 39 inimest . Üle 90  protsendil juhtudel pole surma põhjuseks leegid, vaid vingumürgitus. Vingu peale suitsuandur aga ei reageeri. Nii on täiesti tõenäoline, et magava inimese jõuab enne tappa mürgine gaas, kui leegid üldse temani jõuavad.

Inimene võib surra vingugaasimürgitusse juba siis, kui tegelikult põlengut veel ei ole. Näiteks siiber suletakse liiga vara või gaasiseade töötab hapnikuvaeguses ja toodab seetõttu vingugaasi. Samuti võib vingugaas teieni jõuda naaberkorterist jne.

Et see kõik pole pelgalt jutt, kinnitab  kiirabi kogemus. Kui 2010 -2011 aastal soetati kiirabi brigaadidele kantavad vingugaasi analüsaatorid, kasvas vingumürgituste diagnooside arv ligi kolm korda.

On olnud olukordi, kus haiglas erakorralise meditsiini osakonnas on korraga vingumürgitusega patsient ja teda aitama läinud kiirabitöötajad.

Kiirabi on kutsutud näiteks sauna, kus inimesed hakkavasid järsku oksele ja arvati, et kartulisalat oli vanaks läinud ja tegemist on raske toidumürgitusega. Tegelikult oli saunaseltskond saanud vingumürgituse. On olnud juhtumeid kus kiirabi läheb surma tuvastama ja nendib, et pealtnäha loomuliku surma põhjustas hoopis vingugaas.

LOE KA SIIT :

http://www.ethk.ee/index.php/teated/1/228

 

IP koodi esimene number väljendab kaitset tahkete osade sisestamise vastu.

Tase

Kaitstava objekti suurus

Mille vastu efektiivne

0

Kaitse kontakti vastu puudub

1

>50 mm

Suured kehaosad nagu näiteks käsivars, kuid tahtliku kontakti vastu kaitse puudub

2

>12.5 mm

Näpud ja sarnased objektid

3

>2.5 mm

Tööriistad, pakus juhtmed jne

4

>1 mm

Enamus juhtmed, kruvid

5

Tolmule vastupidav

Tolmu sissepääsemine pole täielikult välistatud, kuid seadme töötamist tolm ei häiri

6

Tolmukindel

Tolmutihe, täielikult kontakti kindel

Veekindlus

Teine number näitab korpuse veekindlust.

Tase

Mille vastu kaitstud

Testitud

Detailid

0

Pole kaitstud

1

Tilkuv vesi

Vertikaalselt tilkuval veel pole kahjulikku toimet

Testi kestus: 10 minutit

Vee kogus võrdne 1 mm vihmaveega minuti kohta

2

Tilkuv vesi kui kallutatud kuni 15°

Vertikaalselt tilkuval veel pole kahjuliku mõju kuni 15° kallutamiseni normaalolekust.

Testi kestus: 10 minutit

Vee kogus võrdne 3 mm vihmaveega minuti kohta

3

Pihustatud vesi

Pihustatud vesi kuni 60° vertikaalist ei oma kahjuliku mõju.

Testi kestus: 5 minutit

Vee kogus: 0.7 liitrit minutis
Rõhk: 80–100 kPa

4

Pritsiv vesi

Suvalisest küljest pritsiv vesi ei tohi kahjulikult mõjuda.

Testi kestus: 5 minutit

Vee kogus: 10 liitrit minutis
Rõhk: 80–100 kPa

5

Veejoad

Korpuse vastu pritsitud veejoad düüsidest (6.3 mm) ei tohi kahjulikult mõjuda.

Testi kestus: vähemalt 15 minutit

Veekogus: 12.5 liitrit minutis
Rõhk: 30 kPa 3 m kauguselt

6

Tugevad veejoad

Korpuse vastu pritsitud veejoad düüsidest (12.5 mm) ei tohi kahjulikult mõjuda.

Testi kestus: vähemalt 3 minutit

Veekogus: 100 liitrit minutis
Rõhk: 100 kPa 3 m kauguselt

6

Tugevad veejoad kõrgendatud rõhuga

Korpuse vastu pritsitud suurendatud survega veejoad düüsidest (12.5 mm) ei tohi kahjulikult mõjuda.

Testi kestus: vähemalt 3 minutit

Veekogus: 74 liitrit minutis
Rõhk: 1000 kPa 3 m kauguselt

7

Sukeldamine kuni 1 m sügavusele

Vee pääs seadmesse pole võimalik kui seade on ette nähtud sügavusel (kuni 1 m sügavusel)

Testi kestus: 30 minutit

Sügavust 1 m mõõdetakse seadme alumisest osast ja ülemine osa peab vähemalt 15 cm sügavusel olema

8

Sukeldamine sügavamale kui 1 m

Seade on sobiv püsivaks sukeldamiseks tootja poolt määratud tingimustel. Tavaliselt tähendab see, et seade on hermeetiliselt suletud. Mõnede seadmete puhul tähendab see, et vesi võib sisse pääseda, kuid ei põhjusta kahju.

Testi kestus: püsiv vette sukeldamine

Tootja määratud sügavus, enamasti kuni 3 m

9

Võimsad kõrge temperatuuriga veejoad

Kaitstud lähedalt, kõrge surve ja temperatuuriga veejugade vastu.

 

 

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 1 / 3