Teated

Aku põleb, aga mitte nagu küünal. Liitiumioonakud toovad kaasa ohtlikke tulekahjusid.

Nutitelefonides, sülearvutites, elektritõukeratastes, tööriistades jms leiduvad akud võivad endas peita tõsist ohtu. Päästeamet juhib tähelepanu, et liitiumioonakude süttimisel võivad tekkida plahvatuslikud, mürgised ja raskesti kustutatavad tulekahjud. Rahvusvaheline statistika näitab, et akudest alguse saanud tulekahjud on aina sagedamad.
Vaatamata sellele, et tänapäevased liitiumioonakud on käepärased ja töökindlad, võivad need endast ka ohtu kujutada. Akud talletavad väga palju energiat ning süttides tõuseb aku sisetemperatuur väga kiiresti, vabastades kogu salvestatud energia tule ja kuumusena.
Eestis on keskmiselt 36 akudest põhjustatud tulekahju või tulekahju ohu sündmust aastas. Kõige rohkem akudest alguse saanud hoonetulekahju- või ohusündmusi on seotud akutoitel töötavate liikumisvahenditega nagu elektritõukerattad, elektrijalgrattad, tasakaaluliikurid ja elektrisurfilauad. Leviku poolest järgnevad neile erinevate tööriistade (nt akutrellid, saed) akud. Kuigi taolisi põlenguid tuleb Eestis veel ette pigem harva, võivad tagajärjed olla siiski väga tõsised.
Liitiumioonakude tulekahjud arenevad äkiliselt, neid on äärmiselt keeruline kustutada ning mis kõige ohtlikum – põlemisel eraldub mürgine suits. Sellepärast on äärmiselt oluline kasutada CE märgistusega seadmeid, neid korrektselt hoiustada ja laadida ning regulaarselt ka kahjustuste suhtes kontrollida. 
Kui akul on nähtavaid füüsilisi kahjustusi või on ta nt paisunud, muutub laadides tavapäratult kuumaks või eritab imelikku lõhna, tuleks selle kasutamine lõpetada ning viia parandusse või jäätmejaama.
Odavad ja ebaselge taustaga seadmed ning laadijad on samuti suur riskitegur, sest neil võivad puududa korralikud sisemised kaitsemehhanismid, nad võivad olla valmistatud ebakvaliteetsetest materjalidest ning lõpuks süttida. Samuti on tähtis jälgida, et juhtmete isolatsioon oleks terve – pragunenud või vigastatud kaabel tuleks välja vahetada. Juhtmeid ei tohi ka tugevalt painutada ega pigistada, sest see võib rikkuda juhtmestikku ja suurendada riski.
Ohutus algab ostuotsustest. Soovitame tarbijatel eelistada usaldusväärsete tootjate seadmeid ning kasutada alati tootja poolt ettenähtud laadijaid. Oluline on, et seadmel oleks CE-märgis, mis kinnitab vastavust Euroopa Liidu ohutusnõuetele.
 
Kuidas ohtu ära hoida?
• Lae akut valvsa pilgu all.
• Ära hoia laetavat seadet liiga soojas ega umbses kohas - nt voodis või soojusallika läheduses.
• Lae akut ja akuseadet kohas, kus see ei takista tulekahju korral toast õue pääsemist.
• Kasuta ainult tootja poolt soovitatud laadijaid.
• Kui aku on saanud tugeva põrutuse, on paisunud või kuumeneb laadimisel ebatavaliselt, lõpeta kohe selle kasutamine ning vii parandusse või jäätmejaama.
• Liitiumakude põleng on tavaliselt intensiivne, kiire ja võib olla väga ohtlik. Kui aku on põlema süttinud, liigu ruumist välja ja sulge enda järel uksed, et piirata tule ning suitsu levikut. Seejärel helista 112 ja kutsu abi. 
Viimase aja tõsisemad sündmused. NB! Kõikide alltoodud sündmuste kohta leiab fotod siit: Akupõlengud – Google Drive   
 
7. septembril kell 00.14 teatati, et Tartus Tasuja tänaval töötab kortermajas suitsuandur, korter esimesel korrusel oli suitsu täis. Laadimisel oli süttinud kaks elektrilist üksratast, mida elanik oli üritanud ise pulberkustutiga kustutada. Päästjad kustutasid tulekahju ja viisid rattad koos laadijaga välja. Üks inimene anti üle kiirabile.
 
13. augustil kella 16.48 ajal Harjumaal Tallinnas asuva korterelamu korteris tekkis laadima jäetud drooni aku rikke tõttu tulekahju. Drooni aku oli jäetud laadima diivani käetoele. Tahmakahjustusi sai kogu korter. Omaniku sõnul oli aku jõudnud laadida umbes tund aega. Omanik tulekahju puhkemise ajal ise korteris ei viibinud. Drooni aku laadimiseks mõeldud adapteri kasutusjuhendis on öeldud, et akut tuleks laadida eemal lihtsasti süttivatest materjalidest ning viibida laadimise hetkel lähedal. Kuna laadimine toimus pehmel pinnal, siis suure tõenäosusega kuumenes adapter üle ning diivan süttis. Droon, selle aku ning adapter olid 3-4 kuud vanad.
 
5. augustil kell 14.47 sai häirekeskus teate tulekahjust Pärnus Kuldse Kodu tänava esimese korruse korteris. Korteri abiruumis laeti murutrimmeri akut, mis põlema süttis ning selle tagajärjel plahvatas ka kõrval asunud matkapliidi kütteelement. Päästjad kustutasid nelja ruutmeetri suuruse põlengu ja ventileerisid koridori. Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud.
 
29. juulil kella 16.23 ajal Ida-Virumaal Narvas asuva eramaja kõrval asuvas katlamajas-garaažis tekkis tõenäoliselt määramata akuseadme aku rikke tõttu tulekahju, mille tagajärjel ehitis hävis, lisaks sellele hävis ka garaažis olnud sõiduauto, kogu hoone sisustus, panipaigas olnud hulk tööriistu ja muid esemeid. Tulekahju levik ohustas ka elumaja, kus sündmuse hetkel viibisid lapsed, kellel õnnestus õigeaegselt evakueeruda. Põlengu avastanud üks lastest sai põletushaavu ja kiirabi viis ta tervisekontrolliks haiglasse.
 
24. juunil kell 6.49 käisid päästjad Hiiumaal Pärna külas asuvas majutusasutuses kustutamas siseruumidesse toodud elektrirollerit. Põlesid ratta rehv, iste ja juhtmestik. Päästjad tõid põleva rolleri ruumist välja, suitsev aku paigutati veevanni. Peale elektrirolleri midagi muud põlema ei süttinud, ruum sai aga tugevaid tahmakahjustusi. Hoonest evakueeriti 25 inimest, keegi kannatada ei saanud. Tegemist oli ümberehitatud elektrirolleriga, millele oli ise lisatud suurem aku.
Selle aasta 12. veebruaril puhkes tulekahju ühes Männikul asuvas kortermajas. Põlengu tagajärjel muutus kasutuskõlbmatuks neli korterit ja tahmakahjusid sai terve 2. korruse koridor. Majast evakueeriti enam kui 20 inimest, kellest kolm toimetas kiirabi tervisekontrolliks haiglasse. Tulekahju sai tõenäoliselt alguse kasutatud elektrijalgratta akust. Korteri elanik oli samal päeval ostnud kasutatud elektrijalgratta aku eesmärgiga panna kokku elektrijalgratas. Ta tõi selle koju, asetas aku koos kotiga põrandale maha ja asus õhtust sööma. Mõni hetk hiljem märkas ta ilutulestikku meenutavaid sädemeid kotist välja tulemas. Ta proovis kustutada, ent tulutult. Tekk, mille ta peale viskas, süttis hetkega koos ülejäänud korteris olnud põlevmaterjaliga.
 
2024. aasta 6. augustil süttis põlema Häädemeeste vallas Reiu külas asuv maneežiga hobusetall. Põlengu põhjustas elektrijalgratta aku plahvatus. Jalgratta täis laetud aku elemendid plahvatasid järgemööda ning ülikuumad süütamisvõimelised elemendid lendasid mööda hoonet laiali. Tuli levis olmeruumidest tallideni ning kahjustada sai ka maneeži osa. Päästjad reageerisid väga kiiresti ning maneežist sai kannatada üks külg. Paraku hävis tules pea kogu talli varustus.
 
Alates 16. septembrist ootab sind Solarise keskuses eriline näitus, mis toob elavalt esile liitiumioonakust alguse saanud tulekahju tagajärjed. Näe oma silmaga, mis võib juhtuda, kui liitiumaku süttib. Saa kasulikke ja praktilisi nõuandeid, kuidas selliseid õnnetusi ennetada. Näitus pakub nii visuaalseid näiteid kui ka praktilisi soovitusi ning jääb avatuks kuni 28. septembrini. 
 
fJaga seda Facebookis

Päästeamet juhib tähelepanu tanklates põlevmaterjali ja gaasiballoonide ladustamisele ning parkimisala asukohtadele

Põlevamaterjali ladustamine

Siseministri 27.05.2024 määrusega nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ on sätestatud nõuded põlevmaterjali ladustamisele.

Põlevmaterjal on tuleohutuse seaduse tähenduses süttiv materjal või aine, mis sädemete ja lahtise leegiga kokkupuutel ning ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri mõjul süttib, levitab tuld ning eraldab soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja kuumi või põlevaid tilku.

Määruse § 6 lg 2 kohaselt põlevmaterjali ladustamise koht peab olema elu- või töökohaga hoonest ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseina ukse-, akna- või muust avast. Seega määruse sõnastuse kohaselt tuleb põlevmaterjal ukse-, akna- või muust avast ladustada vähemalt nelja meetri kaugusele kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil.

Samas on määruse seletuskirjas välja toodud selgitus, st mis juhtudel põlevmaterjali siiski võib hoida süttiva pinnakihiga välisseina, ukse-, akna- või muu ava juures:

  1. Väikeses koguses, st küttepuid kuni üks ruumimeeter ja klaasipesuvedelikke kuni 80 liitrit;
  2. Kaanega suletavas metallkastis või konteineris, mis peab tavapäraselt olema suletud asendis ja paigutatud selliselt, et metallkast või konteiner ei takistaks tanklapoest väljumist.

Kui klaasipesuvedelikke ja küttepuid ladustatakse kõrvuti, peab metallkaste või konteinereid eraldama vähemalt kaks meetrit. Ehkki kõik klaasipesuvedelikud ei ole ohtlikud ained, võiks neid ladustada ühtsel viisil. Samuti mitte hoida grillsütt samades kappides koos klaasipesuvedeliku ja/või küttepuudega.

Ülaltoodust lähtuvalt on põlevmaterjali ladustamiseks tankla territooriumil kaks varianti:

  1. Hoida põlevmaterjal nelja meetri kaugusel süttiva pinnakihiga välisseinast, ukse-, akna- või muu ava juurest või tõendada ohutu kaugus muul usaldusväärsel viisil.
  2. Hoida põlevmaterjali väikeses koguses ja kaanega suletavas metallkastis/konteineris süttiva pinnakihiga välisseina, ukse-, akna- või muu ava juures.

Kui ei ole võimalik tagada põlevmaterjali ladustamisel piisavat ohutusvahemaad tankla hoonest või tankurist, on võimalik rakendada alternatiivseid ohutusmeetmeid. Üks selline meede on hoonete väline sprinkleerimine, kus sprinkleripead asuvad hoone välisseina kaitseks näiteks räästa all. Sellisel juhul jahutab sprinkler tulekahju selle algusfaasis ja hoiab ära võimaliku edasileviku kuni päästemeeskonna saabumiseni.

Gaasiballoonide  hoiukoht

Gaasiballoone tuleb ladustada nii, et need oleksid kaitstud vigastuste ja ülekuumenemise eest, sh peab olema võimalik ohu korral kiiresti hoiukohast eemaldada. Balloonid tuleb ladustada eraldi hoiukohas, püstiasendis ning kõrvaliste isikute juurdepääs peab olema takistatud. Täidetud ja tühjad balloonid tuleb hoiukohas eraldada, sh märgistada ohumärgistusega.

Juhul kui gaasiballoone ladustakse väljas kappides, tuleb jälgida, et tagatud oleksid ohutud minimaalsed kaugused hoiukoha ja välise objekti (üldkasutatav liiklusmagistraal, kõrval asuv hoone või koht, kuhu koguneb inimesi) vahel ning ka tankla territooriumil tuleb tagada vajalikud kujad. Mitte panna gaasiballoonide kappe teiste ohtlike kemikaalide ja/või hoiukoha lähedusse ning vastu hoone välisseina.

ESV 812-5:2014 standard sätestab, et gaasiballoonide hoiukoht peab paiknema väljaspool tankla hoonet ning peab jääma:

  • tankla parkimisalast kolme meetri kaugusele;
  • mahutite täitmiskohast ja maapealsest mahutist kuue meetri kaugusele.

Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ sätestab, et liiklusmagistraal, kõrval asuv hoone või koht kuhu koguneb inimesi, siis minimaalne vahemaa sõltuvalt vedelgaasi kogusest peab olema järgmine:

  • kuni 1 tonn – 3 meetrit;
  • üle 1 tonni kuni 5 tonni – 5 meetrit;
  • üle 5 tonni kuni 50 tonni – 10 meetrit;
  • üle 50 tonni – 20 meetrit.

 

Parkimisala asukoht

Sõidukite parkimine on lubatud ainult selleks ettenähtud ja sellekohaselt tähistatud kohtades. Sõidukite parkimine ei tohi tekitada lisaohtu ning takistada evakuatsiooni ega raskendada päästetööd. ESV 812-5:2014 standard sätestab, et tankla parkimisala peab jääma:

  • tankurist ja mahuti tuulutuspüstakust kuue meetri kaugusele;
  • tankla hoonest nelja meetri kaugusele;
  • balloonide hoiukohast kolme meetri kaugusele.

Samuti ei ole lubatud parkida plahvatusohutsoonides (ATEX tsoonides).

Kui teil on küsimusi, võtke palun ühendust oma piirkonna inspektoriga https://www.rescue.ee/et/inspektorite-kontaktid.

 

fJaga seda Facebookis

Köögi ohutuspakett, mis sisaldab tulekustutusvahendit (AngelEye) tagasikutsumine

angeleye

2018.04.09 Tagasikutsumine: AngelEye – Kitchen Safety Pack (kustututusvahend)

Toode: AngelEye FE-F600-AE-UK
Toodetud ja müüdud: vahemikus september 2017 - veebruar 2018

Defekt
On tõenäoline, et tulekustutusvahend ei tööta. Vigane ventiil (düüs) võib survevaluvea tõttu olla blokeeritud, mis võib põhjustada päästemehhanismi talitlushäireid, mille tulemusena võib mõni seade mitte rakenduda. Vigane düüs on all oleval pildil näidatud, kollane plastosa.

2 AngelEye nozzle

Toote identifitseerimine
Köögi ohutuspaketis olevaid kahtlaseid tulekustutusvahendit saab tuvastada järgmiselt.

2 AngelEye packaging

Sellel tulekusvahendil on kollane otsik (düüs) ja on kahes kohas märgistatud valmistamise aeg. Küljel on tootmisaasta ja seeria valgeid täppe, mis näitavad tootmiskuud.
Puudutatud on üks tootmispartii, tootmisaastaks on märgitud 2018 ja küljel on 11 valget täppi.

angeleye2

Viga
Plastist ventiiliomplekt võib olla blokeeritud, mis tähendab, et tulekustutusvahend ei tühjene kasutamisel suures protsendis toodetest.

Risk
Otsest ohtu tootest endast ei ole. Kahtlustatavana tähistatud tulekustusvahend ei pruugi kasutamisel sisu välja lasta.

Vajalik toiming
Palun tagastage toode viivitamatult poodi, et saada asendamine või raha tagastamine.

Allikad: 
https://www.bromley.gov.uk/leaflet/323270/22/680/d
https://www.gov.je/stayingsafe/consumerprotection/productsafety/Pages/ProductRecallDetails.aspx?RecallId=437

Pole teada kas Eestis sellist komplekti või puudutatud toodet on müüdud või sattunud nt. mõne rahvusvahelise e poe kaudu.
Küll aga on tegu laadilt kustutusvahendiga, mille töökorda pole võimalik kontrollida tavapärase tulekustutiga võrreldes.

ETHK

fJaga seda Facebookis

(PFOA) fluoride sisaldavate vahtkustutite keelustamine

2019.a lisati püsivate orgaaniliste saasteainete määrusesse (POS-määrus https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02019R1021-20241017) PFOA ja selle soolade kasutamise piirang. Piirangule anti mõned erandid, mille seas oli ka tulekustutusvaht B-klassi tulekahjude kustutamiseks kuni 04.07.2025. Euroopa Liidu liikmesriigid on kokku leppinud, et antud erandit pikendatakse kuni detsembrini 2025.a. Paraku pole ajapikendust senimaani Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, seega detsembrini 2025.a pikendus pole ikka veel ametlikult kinnitatud. Seni on PFOA sisaldavate tulekustutite kasutamine B-klassi tulekahjudes lubatud kuni 04.07.2025. Selliste kustutite kontrollimist otseselt keelata ei saa, kuid sellisel juhul ei tohiks kasutamise tähtaeg olla hilisem kui 04.07.2025 ja kui pikendus ametlikult välja tuleb, siis mitte hiljem kui 03.12.2025. PFOA-sisaldusega tulekustutusvahtude järelevalveasutuseks on Keskkonnaamet.

https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/toostusheide-ja-kemikaalid/kemikaalid?utm_source=chatgpt.com

fJaga seda Facebookis

Loe lisaks...

  1. Uuenenud juhendmaterjalid
  2. Tuleohutuse teaduskonverents 14. novembril
  3. Päästeamet kontrollib järgmisel nädalal suitsu- ja vingugaasiandurite olemasolu Eesti inimeste kodudes.
  4. Päästeamet kontrollib septembris kodudes suitsu ja vingugaasi andurite olemasolu.
  5. Päästeamet tuletab hooneomanikele meelde tuleohutusülevaatuse tegemise kohustust