Teated

VINGUGAAS (Co) ei ole õhust raskem.

Inimeste seas on kahjuks levinud arusaam, et vingugaas on õhust raskem ja seetõttu tuleb vingugaasi andur paigaldada põrandast 0.5 – 1 m kõrgusele. Tegelikult see nii pole. Vingugaasi molekulaarmass on 28,01 g/mol, kuiva õhu oma 28,9g/mol.

Kui teil on kahtlusi ja anduriga on kaasas ebaselgelt koostatud või arusaamatu  paigaldusjuhend.  Siis vingugaasiandurit paigaldades tuleks lähtuda sellest, et vingugaas on peaaegu sama kaaluga kui õhk meie ümber ning kuna vingugaasi me ei näe, pole tegelikult kellelgi aimu, kus täpselt see parasjagu hõljub. See sõltub väga paljudest asjaoludest. Kas toas on kütteseade või mitte. Kuidas õhk teie toas liigub. Kas teil on ventilaatorid, töötab ventilatsioon on avatud / suletud uksed -  aknad.  Või kasutate hoopis õhksoojuspumpa jne. Kõik see keerutab ja liigutab meie toas nii õhku kui ka seal sisalduvat võimalikku vingugaasi. Kuna  anduri ülesanne on kaitsta inimesi mürgist gaasi sisse hingamast on oluline paigaldada andur hingamisteede kõrgusele, sest just seal sisalduvat vingugaasi hingaksime sisse.

Magamistoas võiks vingugaasiandur olla magamiskõrgusel ja lastetoas jällegi laste liikumiskõrgusel. Ärge paigaldage vingugaasiandurit ventilatsioonisüsteemi või õhulõõride lähedale.

Tuleb ka meeles pidada seda, et üks vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, kuna seade reageerib vaid ühes ruumis levivale vingugaasi tasemele. Kui vingugaas võib tekkida teisteski ruumides, tuleb ka nendesse ruumidesse andurid paigaldada. Mitmekorruselises majas tuleb Co andur paigaldada igale korrusele.

Inimestele on jäänud ka arusaamatuks mis on viimaste aastate poolt põhjustatud nn "gaasiõnnetuste"  taga. Kas maagaas, vingugaas, propaan või midagi muud. Paraku  julgelt  üle 90% juhtudest kus inimesed hukkusid või said viga  on põhjuseks olnud VINGUGAAS. Kõige kurvem on, et enamus õnnetustesse sattunud olid meie kõige kallimad ehk siis lapsed.

Natuke statistikat

Päästeameti reageerimised gaasisündmustele:

2015 – 291

2016 – 403

2017 – 421

2018 – 446   (22. 11.2018 seisuga)

Välja on kujunenud selged piirkonnad, kus sündmused valdavalt toimuvad

Maakonnad – Harjumaa, Ida-virumaa

Linnad – Tallinn, Kohtla-Järve, Tartu, Narva

Enamus  (71%) gaasisündmusi toimub eluhoonetes

 

GAASIDEST

 Majapidamisgaasina on Eestis kasutusel kaks erinevat gaasi - maagaas ning vedelgaas. Maagaas jõuab Eestisse Venemaalt mööda pikki torustikke ning jaguneb siin erinevate kasutajate vahel. Vedelgaas on aga kogutud mahutitesse ja selle jaotamine toimub balloonide abil või siis on suurematesse elamurajoonidesse paigaldatud maa-alused gaasimahutid, kust edasi jaotub gaas torustikke mööda. Seega peab teadma, et balloonides olev majapidamisgaas on vedelgaas, aga torudest saadav gaas võib olla sõltuvalt piirkonnast nii vedel- kui ka maagaas.

 

Mis on maagaas?

  • Maagaasi peamine koostisaine on metaan, mis muidu on värvitu ja lõhnatu gaas, kuid gaasilekkest arusaamiseks on sellele lisatud lõhnaaineid ehk odoranti. Lõhnaained teevad gaasi selgesti haistetavaks.
  • Maagaas on õhust kergem gaas, mistõttu lekke korral hakkab ta õhuga segunedes kõrgemale tõusma, kuid alati tuleb arvestada, et ventilatsiooni või õhuvahetusega kaasnevad õhuvoolud võivad viia gaasi ka külgsuundades. See tähendab, et üldiselt on lekke korral ohus ülevalpool olevad korterid ja muu, kuid gaas võib liikuda ka kõrvalasuvatesse ruumidesse.
  • Maagaas avaldab inimesele peamiselt lämmatavat mõju. Mürgisuselt see eriti ohtlik ei ole - on kergelt narkootiline. Kui umbes 10% ruumist on täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning on võimalik ka peavalu ja halb enesetunne. Kui gaasi hulk kasvab 20-30 protsendini, kaasneb sellega ohtlik hapnikupuudus, mis võib kaasa tuua lämbumise.

 

Mis on vedelgaas?

  • Vedelgaasi peamiseks koostisaineks on propaan. Nagu metaan, nii on ka propaan värvitu ja lõhnatu gaas. Et inimene saaks aru, kui gaas lekib, on majapidamises kasutatavatele gaasidele lisatud  lõhnaaineid ehk odoranti. Lõhnaained teevad gaasi selgesti haistetavaks.
  • Otseselt mürgine propaan ei ole, kuid suures koguses õhku sattudes võib ta seoses hapniku hulga vähenemisega põhjustada lämbumist. Sisse hingates võib tekitada unisust, iiveldust, halba enesetunnet, peavalu ja nõrkust.
  • Propaan on õhust raskem ja seetõttu vajub gaas lekke korral madalamatesse kohtadesse – ruumi põrandale, süvenditesse, keldritesse, kanalisatsioonikaevudesse jne. Seetõttu on lekke korral ohus peamiselt alumised korterid, keldrid.
  • Kui gaasileke on maa-aluses gaasitorustikus ja gaas tõuseb läbi pinnase maapinnale, on odorandid filtreerunud ja iseloomulik lõhn kadunud, mistõttu gaasisisalduse avastamine õhus on võimalik ainult gaasianalüsaatoriga.

 

Mis on vingugaas?

 Vingugaas tekib mittetäielikul põlemisel, tavaliselt hapnikuvaeses keskkonnas. Näiteks liiga vara suletud ahjusiiber, halva tõmbega gaasiboiler, valesti reguleeritud gaasipliit, garaažis töötav automootor või ka näiteks grilllahi. Isegi tavaline toidukõrbemine võib vingugaasi tekitada ja põhjustada mürgistuse. Lõhnatu ja värvitu vingugaas on raskesti märgatav. Kannatanule tundub sageli, nagu algaks viirushaigus. Sümptomid sarnanevad külmetusele, aga kulgevad ilma palavikuta – kergema vingumürgituse puhul nõrk peavalu, iiveldus, oksendamine, väsimus, raskemal juhul tugev peavalu, unisus, kiire pulss, krambid. Väga suure vingugaasikontsentratsiooni korral lisandub teadvusekadu, seiskub hingamine ja süda lakkab löömast. Esimesena tajuvad halba enesetunnet lapsed, vanurid, südame- ja hingamisprobleemidega inimesed, lapseootel naised ja lemmikloomad. Täisjõus tugevale ja tervele täiskasvanule suhteliselt kahjutu vinguannus võib lapsel põhjustada raskete tagajärgedega mürgitust. Vingugaasimürgituse saanud inimene ei adu oma olukorra tõsidust: ta on segaduses ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära. Ärkvel olles ei pruugi inimene neid sümptomeid vingugaasiga seostada ning une pealt üldse mitte tajuda. Inimene võib surra vingugaasimürgitusse juba siis, kui tegelikult põlengut veel ei ole. Näiteks siiber suletakse liiga vara või gaasiseade töötab hapnikuvaeguses ja toodab seetõttu vingugaasi. Samuti võib vingugaas teieni jõuda naaberkorterist jne. SUITSUANDUR EI ASENDNA VINGUGAASI ANDURIT JA VASTUPIDI.

 

Kes vastutab?

  • Korteris ja eramajas asuva gaasipaigaldise (torustik ja seadmed) korrasoleku eest vastutab iga koduomanik ise. 
  • Riik teeb järelevalvet koduomanike ja ettevõtete kohustuste täitmise üle.

 

Vingugaasiandur

  • Esimene ja kõige lihtsam samm, mida igaüks meist saab kohe teha, on osta  ja paigaldada vingugaasiandur.
  • jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Näiteks gaasil töötavad veesoojendid ja gaasikatlad
  • Alates 2022. aastast on vingugaasiandur aga nõutud laiemalt kõikides eluruumides, kus asub põlemisprotsessiga seotud küttekolle, näiteks ahi või kamin
  • Mõistlik on vastav andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, nagu näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit jne. 
  • Vingugaasiandur annab märku vaid siis, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus hakkab lähenema tasemele, mis on ohtlik inimese tervisele.
  • Üks vinguandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, sest seade näitab vaid anduri juures leviva CO taset.

 

Kuhu vingugaasiandur paigaldada?

  • Vingugaasianduri paigaldamisel tuleb eelkõige järgida tootjapoolseid juhiseid.
  • Spetsialistid soovitavad paigaldada anduri n-ö hingamiskõrgusele ehk elutoas kõrgusele, kus on inimese nägu diivanil istudes, magamistoas umbes padjakõrgusele.
  • Seade paigaldatakse 1-3 meetri kaugusele vingugaasi tekitajast, samuti ei tohiks andur asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal.
  • Mitmekorruselise elamu puhul tuleb vingugaasiandur  paigaldada igale korrusele. Võimalusel ka igasse magamistuppa.
  • Kui gaasiboiler asub vannitoas, tuleb veenduda, et vingugaasiandur sobib paigaldamiseks niisketesse ruumidesse. Selleks peab andur omama IP taset, mis peab vastama vähemalt tasemele IP tase peab olema märgitud andurile.

 

Mida teha, kui vingugaasiandur hakkab tööle?

  • Esmasena tuleb kiiresti avada aknad, uksed ja ruum korralikult tuulutada.
  • Lülita välja kõik soojusseadmed ja/või ära kustuta tuli ahjus või pliidi all.
  • Kutsuge kohale kvalifitseeritud tehnik, kes aitab probleemi lahendada, enne ärge ise soojusseadmeid sisse lülitage.
  • Kui keegi põeb vingugaasi mürgituse sümptomeid: peavalu, pea käib ringi, süda paha, oksendamine, kutsuge kohale kiirabi ja viivitamatult toimetage kannatanuid värske õhu kätte.

 

SUITSUANDUR EI ASENDA VINGUGAASI ANDURIT JA VASTUPIDI.

 

P:S Kuna suitsuandurid muutusid kohustuslikuks 2009 aastal siis paljudel suitsuanduritel on eluiga lõppenud. Toona müüdi suitsuandureid millede eluiga oli olenevalt tootjast, müüjast ja ka hinnast 3-7 aastat. Kui tühjenev patarei annab piikumisega märku siis töö lõpetanud andur ei anna millegiga märku. Seega oleks soovitatav kodus ja oma vanemate, vanavanemate juures kriitilise pilguga ringi vaadata ja veenduda, et kunagi soetatud andurid oleksid töökorras. Kvaliteetsetel suitsuanduritel peab olema andurile trükitud tootmisaasta ja andurite eluiga.

Margus Oberschneider

MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid

Juhatuse liige /tuleohutusspetsialist tase V

 

Narva kortermajast leiti lapse surnukeha. Ilmselt sai ta vingugaasimürgistuse

Link uudisele:
https://www.err.ee/1608109099/narva-kortermajast-leiti-vingugaasimurgistuse-kahtlusega-lapse-surnukeha

 

Tekib küsimus kas Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused elavad mingis paraleelmaailmas. Või neid lihtsalt ei huvita. Ei ole täheldanud, et sealkandis tehakse antud teemal teavitustööd. Ei ole kuulnud ja näinud, et Ida-Virumaa KOV-d enda vähekindlustatud elanikele annaksid Co andurid. Kuigi gaasiboileritega korterite osakaal on sealkandis väga suur. Erinevalt paljudest teistest Eestimaa KOV-dest. Kurb ja lootusetuse tunne tekib kui kuuled järjekorde lapse hukkumisest.
P.s Tegemist ei ole suure tõenäosusega gaailekkega vaid vaid mittetäieliku põlemisega mis tekib hapniku vähesusega. Ja seetõttu tekib vingugaas. Mis on värvitu, lõhnatu ja tapab.
P.s   2018. aastast on vingugaasiandur kohustuslik kõikides eluruumides, kus asub korstnaga ühendatud gaasiseade - näiteks gaasil töötavad veesoojendid ja gaasikatlad. Alates 2022. aastast on vingugaasiandur aga nõutud laiemalt kõikides eluruumides, kus asub põlemisprotsessiga seotud küttekolle, näiteks ahi või kamin.
 

Tuleohutus algab suhtumisest

tuleohutussalgabsuhtumisest 1
Erinevad uuringud näitavad, et ca 3-4% Eesti elanikkonnast on tulekahjuga vahetult kokku puutunud. Seetõttu ei oska palju inimesed tuleohutusele tähelepanu pöörata ning pahatihti valitseb arusaam, et tuleohutus on kellegi teise. Eelkõige suitsetajate ja alkoholiga liialdavate ning hooletult käituvate isikute probleem. Selline kuvand on aga eksitav, sest tegelikkuses põlevad nii uued kui ka vanad ehitised ning tulekahjud puudutavad kõiki ühiskonnaklasse. Eesti keeles on olemas väljend “tulega mängima“, mis tähendab kergekäelist suhtumist ohtlikku tegevusse. Tuleohutusnõuete rikkumine on samuti tulega mängimine. Seda nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Tuleohutusnõuete rikkumine lõppeb varem või hiljem õnnetusega.
Seega asi on SUHTUMISES !!!
Tihti ei ole tuleohutusnõuded midagi muud kui lihtne talupojamõistus. Näiteks teab enamik inimesi, et tikkudega ei tohi mängida, sest see võib põhjustada tulekahju. Samas ei saa eeldada, et kõikidel inimestel on teadmised erinevate tuleohutuspaigaldiste projekteerimis- ja paigaldamisnõuete või küttesüsteemi ohutu ehitamise kohta.
Ja siit tuleb probleeem. Väga suur probleem,
Seaduse järgi peaks hangetel osalenutest võitjaks osutuma parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumus. See tähendab, et pakkumuste puhul ei lähtuta mitte madalaimast hinnast, vaid hinna ja kvaliteedi suhtest. Tegelikult on aga enamus tuleohutuse teemaga seotud hangete võitja soodsaima hinna pakkuja.
Ei saa öelda, et põhjus on ainult pakkujas. Süüdi on ka hankija kellel on kodutöö tegemata. Hankija kes ei tea päris täpselt, mida ta tahab ja mida ta ostab. Ja nii ongi kõige lihtsam öelda, et ainuke kriteerium on odavam hind. Kaob risk, et keegi vaidlustab, kurdab hinna üle jne. Mis aga vastu saadakse? Kindlasti mitte kvaliteetset teenust. Ostetakse allkirja hoolduspäevikusse, fiktiivselt täidetud akti, kontrollkleebist mitte sisulist teenust. Raske on mõista, et samamoodi käituvad paljud KOV-d ja riigiasutused. Soositakse enamasti vaid odavust. Võitja on see, kes on kirjutanud hinnapakkumises kõige väiksema numbri. Tellija rõõmustab eduka hanke üle ega tunne vähimatki huvi, kuidas nii väikese raha eest on võimalik töö ära teha. Kas selle raha eest on võimalik spetsialistile palka maksta ning ka riigile maksud maksta.
Pahatihti rakendubki pärast hanke võitu skeem, kus kõige odavama pakkumise teinud firma otsib allhankijad, kes on valiku ees, kas võtta töö vastu või mitte. Osaliselt tänu nn „hangetele“ võtab ettevõtja töö vastu, sest ka temal on vaja tööd teha ja oma töötajatele palka maksta. Paraku tuleb tal otsida säästukohti, milleks sageli ongi kvaliteet ja maksude optimeerimine. Kahjuks selline praktika moonutab konkurentsi. Hangetel on suuremad võidulootused neil, kes on osavad maksude optimeerimises, aga mitte neil, kes tahavad teha tööd ausalt, südamega ja maksta oma töötajatele õiglast palka ning olla korralikud maksumaksjad. Riik, aga elab maksudest. Nendest samadest maksudest mida riik tänu ise „hankeid“ korraldades ei saa üldse või saab väga vähe. Samuti väheneb turul ettevõtete arv kes tahavad korraliku teenust pakkuda. Nad ei jää lihtsalt selles nn hangete hinnasõjas ellu. Kas tõesti on vaja näiteks tulekustutite kontrolli jaoks korraldada nn minihange ja panna ainsaks kriteeriumis hind? Kallima pakkuja hind näiteks 30 € +km ja odavama pakkuja hind 14 € +km. Esimesel puhul saad korraliku ja asjatundliku teenuse. Teisel puhul müüakse sulle kontrollkleebis mille omahind on 0.50 €. Kes sellisest teenusest võidab? Ainult kontrollkleebise müüja. Tellija aga ei saa mitte kuidagi kindel olla, et uue ja uhke kontrollkleebisega tulekustuti ka töökorras on kui teda vaja peaks minema. Tuleb ka arvestada, et nn "hanke" korraldamine on töö ja maksab.
Teeks ka ühe ettepepaneku. Kui paljudel hangetel on seatud kvalifitseerumise tingimuseks firma viimaste aastate käibe minimaalne nõue, siis sama võiks teha ka tasutud sotsiaalmaksuga. Oleks õiglane, et ettevõttel on olemas ajalugu, mis näitab, et peale professionaalse võimekuse on ta olnud ka korralik maksumaksja ja tal on reaalselt olemas töötajad.
Seega veelkord. Kõik algab suhtumisest.
 
Margus Oberschneider
ETHK juhatuse liige
Tuleohutusspetsialist tase V
 

Uus tuleohutuse seadus jõustub 01.03.2021 a

Riigikogu võttis vastu uue tuleohutuse seaduse mille eesmärk on suurendada Eestis tuleohutute objektide hulka, teadvustada inimestele nende endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel, vähendada tules hukkunute arvu ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja erasektori koostööks.

Kohalikele omavalitsustele luuakse suurem otsustusõigus seoses ehitus- ja kasutuslubade menetlusega. Teatud kriteeriumitele vastavate tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikel tuleb enesekontrolli tuleohutusaruande asemel korraldada oma objektil tuleohutusülevaatus. Samuti muutub Päästeametiga suhtlemise intervall pikemaks – senise iga-aastase aruande esitamise asemel tuleb tuleohutusülevaatus loetletud objektidel teha kord kolme aasta jooksul. Tuleohutusteenuse osutaja peab esitama majandustegevuse teate.

Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub tahkeküttel küttesüsteemide olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks. Vingugaasiandur tuleb puuküttel ahju, pliidi või kaminaga hoonesse paigaldada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks. Vingugaasiandurid on juba praegu kohustuslikud eluruumides, kus asub korstnaga ühendatud gaasiseade.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 82 ja vastu 11 Riigikogu liiget.