Kehtima hakkavas määruses on täiendatud on nõuded peamiselt ohtlikele ainetele (sh ohutuskujad). Põlevmaterjalide tuleohutusnõuete osas täiendati nõudeid lähtuvalt praktikast.

Suurimad muudatused- kaotati ära nõue jälgida põlevmaterjali ladustamisel kinnistu välispiiri lähedust ja lisati põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani näidis.

Määruses on täpsustatud ladustamise mõistet - ladustamine on põlevmaterjali või ohtliku aine hoidmine ehitises või selle territooriumil. Seega loetakse ladustamiseks erinevaid elulisi olukordi, näiteks prügikonteinerisse jäätmete kogumist ja puidutööstuses hakkepuidu või keemiatööstuses kemikaalide hoidmist.

Põlevmaterjalide tuleohutusnõudeid tuleb järgida kõigil. Ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõudeid ei kohaldata kodumajapidamisele ja jaemüüjale - neil tuleb tagada elementaarsed ohutusnõuded. Teised ohtlikke ainete ladustajad peavad üldjuhul arvestama käesoleva määrusega.

Peamised muudatused põlevmaterjalide ladustamise tuleohutusnõuetes

1. Laiendatud on ruumide loetelu, kus ei tohi põlevmaterjali ladustada

Lisaks evakuatsiooniteele ja elektrijaotlale ei tohi põlevmaterjali ladustada hoone tehnosüsteemi ruumis või tehnosüsteemide sõlmpunktis, sh ventilatsiooniruumis, nõrkvooluruumis, serveriruumis või veemõõdusõlmes.

2. Kui kolme või enama korteriga elamu kelder on omaette tuletõkkesektsioon, võib keldris ladustada elamu või selle osa kütmiseks mõeldud tahkeküttematerjali

Küttepuude ladustamine keldris on eelkõige kasulik küttesüsteemi eluea pikendamiseks, kuna kuivade küttepuudega kütmisel tekib vähem tahma. See omakorda vähendab tõenäosust, et tahm korstnas süttib. Juhul, kui keldrist omaette tuletõkkesektsiooni moodustamine ei ole otstarbekas või võimalik, näiteks elamu vanuse, tuleohutusklassi või muu ehitusliku eripära tõttu, peab elamu valdaja tagama tahkeküttematerjali keldris ladustamise tuleohutuse. Silmas on peetud eelkõige, et tuleks olla eriliselt hoolas küttepuude koguse suhtes ja tagada võimalikult kiire tulekahju avastamine, näiteks anduritega, mis dubleerivad tulekahjusignaali. Kuna keldri eripõlemiskoormus suureneb, tuleks siiski eelkõige kaaluda küttepuude ladustamist väljaspool ehitist.

3. Generaatoriruumi kuni kolme kuupmeetri mahutavusega kütusemahuti võib paikneda generaatoriga samas tuletõkkesektsioonis

Nõue on võimalikule generaatorile, mis paigutatakse keldrisse. Generaator vajab tööks kütust ja ei ole praktiline, kui kütus asub mujal. Keldri generaatoriruum peab olema eraldi tuletõkkesektsioonis – vaid sellisel juhul saab generaatori juures hoida ka vajalikku kütust. Kui keldrist pole moodustatud eraldi tuletõkkesektsiooni, tuleb seda teha enne, kui generaator sinna paigutatakse.

4. Kuni kahe korteriga elamu keldris ja elamusiseses garaažis võib ladustada tuleohtlikku vedelikku (nt mootorikütus, lahustid jms) koguses, mis on vajalik nende kasutamiseks eri seadmetes ja viisil, mis ei raskenda päästetööd

Lähtuda tuleks tervest mõistusest ja vältida tuleohtliku vedeliku liigset kokkukuhjamist. Ladustamise all mõeldakse aine hoidmist keldris või garaažis eraldi kanistrites. Garaažis auto kütusepaagis kütuse hoidmist ladustamiseks ei loeta.

5. Kolme või enama korteriga elamu keldris ja elamusiseses garaažis võib ladustada tuleohtlikku vedelikku kuni viis liitrit korteri kohta tingimusel, et seda ladustatakse eraldi mahutis või pakendis ja hajutatult

See tähendab, et ühe suure mahuti asemel tuleb kasutada mitut väiksemat kanistrit, mida hoitakse keldris või elamusiseses garaažis eri kohtades. Vältida tuleks ka olukorda, kus selliseid kanistreid ladustatakse ühiskasutuses olevates ruumides.

6. Eraldi on reguleeritud küttepuude ja klaasipesuvedelike ladustamine tankla hoone välisseina ääres

Kuna tanklapoes viibib üldjoontes ööpäev ringi vähemalt üks töötaja, kes saab ohu korral operatiivselt tegutseda, võib klaasipesuvedelikke ja küttepuid hoida tankla hoone välisseina ääres:

1) väikeses koguses – küttepuid kuni üks ruumimeeter ja klaasipesuvedelikke kuni 80 liitrit;

2) kaanega suletavas metallkastis või konteineris, mis peab tavapäraselt olema suletud asendis ja paigutatud selliselt, et metallkast või konteiner ei takistaks tanklapoest väljumist.

Kui klaasipesuvedelikke ja küttepuid ladustatakse kõrvuti, peab metallkaste või konteinereid eraldama vähemalt kaks meetrit. Ehkki kõik klaasipesuvedelikud ei ole ohtlikud ained, võiks neid ladustada ühtsel viisil. Kuni ühe ruumimeetrine või 80-liitrine metallkast või konteiner ei suurenda märgatavalt eripõlemiskoormust ega tuleohtu, isegi kui see on paigutatud hoone välis-seina vastu või akna lähedusse. Metallkast või konteiner peab tavapärases asendis olema suletud, ja isegi kui keegi peaks viskama sellesse põleva eseme, ei tohiks metallkastist või konteinerist tulla välja leeki. Samas oleks igati tervitatav, kui kaupmehed leiaksid klaasipesuvedelike ja küttepuude ladustamiseks ohutuma koha, sest ohtlikud ained ja põlevmaterjal ei sobi lähestikku ladustamiseks.

7. Kaotatakse ära nõue järgida põlevmaterjali ladustamisel kinnistu välispiiri lähedust

Tuleohu vältimisel on oluline hoida ära tule levik ehitistele. Kehtiv õigus ei võimalda põlevmaterjali ladustada kinnistu välispiiri läheduses, kuid tiheasustusega alal on vahel raske leida kinnistul õiget kohta, kus hoida näiteks prügikonteinerit. Seetõttu reguleeritakse eelnõus vaid ehitise lähedust, hõlmates ka naaberkinnistu ehitisi. Loomulikult tuleb igal juhul tagada päästjate juurdepääs ehitistele.

8. Kehtivas määruses on kehtestatud nõuded vaid põlevmaterjalist jäätmete ladustamisele, uues määruses on seatud nõuded ka olmejäätmete ladustamisele

Jäätmete ladustamiseks loetakse üle 75 liitri jäätmete hoidmist (kehtivas määruses üle 100 liitri hoidmist). Seda põhjusel, et eelnõuga reguleeritakse ka olmejäätmete ladustamist ja prügiettevõtjate väikseim jäätmekonteiner on 75 liitrine.

9. Suurendatud on jäätmete ladustamise koha kaugust hoonest – kahelt meetrilt neljale meetrile

Jäätmete ladustamise koht peab olema ohutus kauguses hoonest, milles on elu- või töökohad. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseina ukse-, akna- või muust avast, välja arvatud ühe või kahe korteriga elamu puhul. Kehtivas määruses on see kaks meetrit, kuid et eelnõuga sätestatakse nõuded ka olmejäätmete ladustamisele, on asjakohane nimetada ohutuskujana sama vahemaa, mis on nähtud ette põlevmaterjali kohta. Seda nõuet ei pea järgima kuni kahe korteriga elamu puhul. Seda eelkõige põhjusel, et sellises elamus on vähe inimesi ja ka olmejäätmete kogus seega väiksem. Lisaks ei pruugi väikesel kinnistul olla võimalik nelja meetri nõuet täita. Silmas on peetud hoonet, kus inimesed elavad või töötavad ehk viibivad päeval või öösel ja jäetakse välja seos kinnistu välispiiriga.

10. Täiendatud on suures koguses põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõudeid

Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaan tuleb edaspidi koostada juhul, kui põlevmaterjali ladustatakse lahtiselt ehitise territooriumil kokku rohkem kui 1000 kuupmeetrit. Kehtiva määruse kohaselt ei arvestata põlevmaterjali kogust tervikuna.

Reguleeritud on põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani sisu, mistõttu ei ole plaani vaja enam Päästeametiga kooskõlastada, vaid see esitatakse enne ladustamist teadmiseks asukohajärgsele päästekeskusele. Vajadusel on Päästeametil võimalik endiselt küsida lisainfot või lasta plaani koostajal seda täiendada.

Plaani koostamisel juhindutakse määruse lisast 2 „Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani näidis“. Abimaterjalina saab kasutada ka Päästeameti juhendit.

11. Määruse lisas 1 „Põlevmaterjali ohutu kaugus küttesüsteemi ja muu kuuma välispinnaga seadme välispinnast“ on arvestatud EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Küttesüsteemid“ põhimõtteid

Lisatud on mõõdukalt kuuma välispinnaga küttesüsteemi klass. Ohutut kaugust ei kehtestata elektrilistele kütteseadmetele, keskkütteradiaatoritele ja muudele samalaadsetele seadmetele, kuid nende kasutamisel tuleb ohutuse tagamiseks alati juhinduda tootja juhistest.

12. Määruses ei reguleerita enam mootorsõiduki parkimist ehitise läheduses

Maaomanik (korterelamutes korteriühistu) peaks eelkõige ise hindama parkimise ohutust ja korraldama parkimist. Seda ikka selleks, et enda äranägemisel saaks maad kasutada. Parkimise korraldamisel tuleb endiselt arvestada, et päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse.

Peamised muudatused ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuetes

1. Täiendatud nõudeid seoses ohtlike ainete ühtesobivusega

Varasemalt on kasutusel vaid termin eraldamine, kuid ei tule selgelt välja, mida selle all mõeldakse. Näiteks tuleb kehtiva määruse järgi ladustada eraldi ruumides kindlasti hapnikku ja põlevgaasi, kuid arvestades teisi ohtliku aine klasse tuleks eraldamist nõuda ka muudel juhtudel. Seetõttu on täpsustatud, et milliseid ained tuleb eraldada (tuleb hoida eraldi ruumis), hoida eraldi (võib hoida samas ruumis, kuid vähemaa peab olema vähemalt 3 meetrit), isoleerida (kohandatud hoone või väljas tulekindlas kapis) või eraldamine ei pruugi olla vajalik. Klasside määramisel on aluseks võetud ohtlike veoste rahvusvaheline autoveo Euroopa kokkulepe ning infot ohtliku aine klassi kohta leiab aine ohutuskaardilt (jagu 14). Samas alati tuleb uurida ohtliku aine ohutuskaarti ja muid allikaid, et saada reaktsioonivõimeandmeid ja teha kindlaks, kas ainete koos ladustamine on ohutu.

Ühtesobivuse tabeli alusel ohtlike ainete ladustamisele hakkavad kehtima nõuded alates 1. jaanuarist 2025. aastal ning ohtliku aine käitaja võib tõendada ladustamise ohutust ka muul viisil.

Lisaks ohtliku aine ladustamise paragrahvis täpsustatakse, et millal on vaja kasutada ladustamiskohas alusvanni või vallitusala ning millal ei tohi omavahel reageerivaid aineid ladustamisel käidelda samal ajal (kui nende segunemine ei ole avariiolukorras välistatud). Sätestatud on nõuded ka alusvanni või vallitusala suurusele, mis peab olema vähemalt kümme protsenti suurem kui ohtliku aine suurima mahuti või pakendi mahutavus.

2. Kehtestatakse täpsemad nõuded ohtliku aine ladustamise kohale

Täpsustatakse, milline peab olema ruumi põrand, sein ja ka konstruktsioon ning kuidas tagada ohtlike ainete ohutus ladustamise kohas, nt juurdepääsu ja otsasõidu tõkestamise ning märgistamise meetmed, sh sobivate vahendite olemasolu lekete piiramiseks ja neutraliseerimiseks. Samuti kehtestatakse nõue, et ohtlikku ainet ei või hoiustada ventilatsiooniruumis ja ruumis, kus hoitakse ohtlikke aineid peab olema piisav loomulik õhuvahetus või ventilatsioon (sõltuvalt ainest tulenevale ja selle käitlemisel tekkida võivale ohule).

Reguleeritud on, et ohtliku aine ladustamise koht peab jääma põlevmaterjalist ja elu- või töökohaga hoone välisseinast vähemalt kuue meetri kaugusele.

3. Kehtestatakse ohutuskujad hoidlale (naftasaadused, põlevkiviõli ja selle saadused ning biokütus), ammoniaagirajatisele ning hapniku hoiukohale, sh ohtliku aine ladustamise kohale põlevmaterjalist ja elu- või töökohaga hoone välisseinast

Kujade määramisel võetakse arvesse ainete koguseid, rajatiste tüüpe ning hoidlate korral ka seda, kas tegemist on maapealse või maa-aluse/maapinnaga kaetud mahutitega. Samas kõikidel juhtudel vaadatakse lubatud kaugust suurõnnetuse ohuga ja ohtlikkust ettevõttest, suure liiklustihedusega sõiduteest, ravi-, majutus või haridusasutusest, kogunemishoonest, elamust või muust samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud hoidla tegevusega. Juhul kui kuja suurust määruse tabelist ei leia (st aine kogused on suuremad), siis tuleb see määrata eraldi ehitusprojekti juurde käiva riskihinnanguga ning määrusega sätestatud miinimumkuuja võib ehitusprojektiga vähendada, kui kasutatakse sobivaid meetmeid (nt arvutuslik tõendus, kaitsesein või -vallitis, udu- või piserdussüsteem jms).

Hoidla kujas on üldjuhul keelatud tegevus, mis pole seotud hoidla kasutamisega, kuid lubatud on teatud erisused, nt kujas võivad paikneda teatud tüüpi hooned ja ettevõtted, kui hoidla teenindab sellist hoonet või ettevõtet.

Lisaks tuleb hapniku puhul järgida, et hoiukoht ei paikneks põlevmaterjalist hoone seina, põlevmaterjali ega süttimisallika läheduses ega sellise tulekoormuse läheduses, mis võib põhjustada intensiivset soojuskiirgust. Hapniku puhul jäid kehtima varasemad nõudeid, mis olid seotud hapniku ja põlevgaasi ladustamisega ning ainetega, millega hapnikuballoon ei tohi kokku puutuda. Ammoniaagirajatise ja hapniku hoiukoha kuja nõuded kohaldatakse uutel juhtudel, st mille ehitamist alustati peale määruse jõustumist.

Ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid tuleb järgida ka põlevmaterjalist ohtlike jäätmete kogunemispunktis ja ladustamise kohas.