Teated

Narva kortermajast leiti lapse surnukeha. Ilmselt sai ta vingugaasimürgistuse

Link uudisele:
https://www.err.ee/1608109099/narva-kortermajast-leiti-vingugaasimurgistuse-kahtlusega-lapse-surnukeha

 

Tekib küsimus kas Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused elavad mingis paraleelmaailmas. Või neid lihtsalt ei huvita. Ei ole täheldanud, et sealkandis tehakse antud teemal teavitustööd. Ei ole kuulnud ja näinud, et Ida-Virumaa KOV-d enda vähekindlustatud elanikele annaksid Co andurid. Kuigi gaasiboileritega korterite osakaal on sealkandis väga suur. Erinevalt paljudest teistest Eestimaa KOV-dest. Kurb ja lootusetuse tunne tekib kui kuuled järjekorde lapse hukkumisest.
P.s Tegemist ei ole suure tõenäosusega gaailekkega vaid vaid mittetäieliku põlemisega mis tekib hapniku vähesusega. Ja seetõttu tekib vingugaas. Mis on värvitu, lõhnatu ja tapab.
P.s   2018. aastast on vingugaasiandur kohustuslik kõikides eluruumides, kus asub korstnaga ühendatud gaasiseade - näiteks gaasil töötavad veesoojendid ja gaasikatlad. Alates 2022. aastast on vingugaasiandur aga nõutud laiemalt kõikides eluruumides, kus asub põlemisprotsessiga seotud küttekolle, näiteks ahi või kamin.
 
fJaga seda Facebookis

Tuleohutus algab suhtumisest

tuleohutussalgabsuhtumisest 1Erinevad uuringud näitavad, et ca 3-4% Eesti elanikkonnast on tulekahjuga vahetult kokku puutunud. Seetõttu ei oska palju inimesed tuleohutusele tähelepanu pöörata ning pahatihti valitseb arusaam, et tuleohutus on kellegi teise. Eelkõige suitsetajate ja alkoholiga liialdavate ning hooletult käituvate isikute probleem. Selline kuvand on aga eksitav, sest tegelikkuses põlevad nii uued kui ka vanad ehitised ning tulekahjud puudutavad kõiki ühiskonnaklasse. Eesti keeles on olemas väljend “tulega mängima“, mis tähendab kergekäelist suhtumist ohtlikku tegevusse. Tuleohutusnõuete rikkumine on samuti tulega mängimine. Seda nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Tuleohutusnõuete rikkumine lõppeb varem või hiljem õnnetusega.
Seega asi on SUHTUMISES !!!
Tihti ei ole tuleohutusnõuded midagi muud kui lihtne talupojamõistus. Näiteks teab enamik inimesi, et tikkudega ei tohi mängida, sest see võib põhjustada tulekahju. Samas ei saa eeldada, et kõikidel inimestel on teadmised erinevate tuleohutuspaigaldiste projekteerimis- ja paigaldamisnõuete või küttesüsteemi ohutu ehitamise kohta.
Ja siit tuleb probleeem. Väga suur probleem,
Seaduse järgi peaks hangetel osalenutest võitjaks osutuma parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumus. See tähendab, et pakkumuste puhul ei lähtuta mitte madalaimast hinnast, vaid hinna ja kvaliteedi suhtest. Tegelikult on aga enamus tuleohutuse teemaga seotud hangete võitja soodsaima hinna pakkuja.
Ei saa öelda, et põhjus on ainult pakkujas. Süüdi on ka hankija kellel on kodutöö tegemata. Hankija kes ei tea päris täpselt, mida ta tahab ja mida ta ostab. Ja nii ongi kõige lihtsam öelda, et ainuke kriteerium on odavam hind. Kaob risk, et keegi vaidlustab, kurdab hinna üle jne. Mis aga vastu saadakse? Kindlasti mitte kvaliteetset teenust. Ostetakse allkirja hoolduspäevikusse, fiktiivselt täidetud akti, kontrollkleebist mitte sisulist teenust. Raske on mõista, et samamoodi käituvad paljud KOV-d ja riigiasutused. Soositakse enamasti vaid odavust. Võitja on see, kes on kirjutanud hinnapakkumises kõige väiksema numbri. Tellija rõõmustab eduka hanke üle ega tunne vähimatki huvi, kuidas nii väikese raha eest on võimalik töö ära teha. Kas selle raha eest on võimalik spetsialistile palka maksta ning ka riigile maksud maksta.
Pahatihti rakendubki pärast hanke võitu skeem, kus kõige odavama pakkumise teinud firma otsib allhankijad, kes on valiku ees, kas võtta töö vastu või mitte. Osaliselt tänu nn „hangetele“ võtab ettevõtja töö vastu, sest ka temal on vaja tööd teha ja oma töötajatele palka maksta. Paraku tuleb tal otsida säästukohti, milleks sageli ongi kvaliteet ja maksude optimeerimine. Kahjuks selline praktika moonutab konkurentsi. Hangetel on suuremad võidulootused neil, kes on osavad maksude optimeerimises, aga mitte neil, kes tahavad teha tööd ausalt, südamega ja maksta oma töötajatele õiglast palka ning olla korralikud maksumaksjad. Riik, aga elab maksudest. Nendest samadest maksudest mida riik tänu ise „hankeid“ korraldades ei saa üldse või saab väga vähe. Samuti väheneb turul ettevõtete arv kes tahavad korraliku teenust pakkuda. Nad ei jää lihtsalt selles nn hangete hinnasõjas ellu. Kas tõesti on vaja näiteks tulekustutite kontrolli jaoks korraldada nn minihange ja panna ainsaks kriteeriumis hind? Kallima pakkuja hind näiteks 30 € +km ja odavama pakkuja hind 14 € +km. Esimesel puhul saad korraliku ja asjatundliku teenuse. Teisel puhul müüakse sulle kontrollkleebis mille omahind on 0.50 €. Kes sellisest teenusest võidab? Ainult kontrollkleebise müüja. Tellija aga ei saa mitte kuidagi kindel olla, et uue ja uhke kontrollkleebisega tulekustuti ka töökorras on kui teda vaja peaks minema. Tuleb ka arvestada, et nn "hanke" korraldamine on töö ja maksab.
Teeks ka ühe ettepepaneku. Kui paljudel hangetel on seatud kvalifitseerumise tingimuseks firma viimaste aastate käibe minimaalne nõue, siis sama võiks teha ka tasutud sotsiaalmaksuga. Oleks õiglane, et ettevõttel on olemas ajalugu, mis näitab, et peale professionaalse võimekuse on ta olnud ka korralik maksumaksja ja tal on reaalselt olemas töötajad.
Seega veelkord. Kõik algab suhtumisest.
 
Margus Oberschneider
ETHK juhatuse liige
Tuleohutusspetsialist tase V
 
fJaga seda Facebookis

Uus tuleohutuse seadus jõustub 01.03.2021 a

Riigikogu võttis vastu uue tuleohutuse seaduse mille eesmärk on suurendada Eestis tuleohutute objektide hulka, teadvustada inimestele nende endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel, vähendada tules hukkunute arvu ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja erasektori koostööks.

Kohalikele omavalitsustele luuakse suurem otsustusõigus seoses ehitus- ja kasutuslubade menetlusega. Teatud kriteeriumitele vastavate tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikel tuleb enesekontrolli tuleohutusaruande asemel korraldada oma objektil tuleohutusülevaatus. Samuti muutub Päästeametiga suhtlemise intervall pikemaks – senise iga-aastase aruande esitamise asemel tuleb tuleohutusülevaatus loetletud objektidel teha kord kolme aasta jooksul. Tuleohutusteenuse osutaja peab esitama majandustegevuse teate.

Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub tahkeküttel küttesüsteemide olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks. Vingugaasiandur tuleb puuküttel ahju, pliidi või kaminaga hoonesse paigaldada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks. Vingugaasiandurid on juba praegu kohustuslikud eluruumides, kus asub korstnaga ühendatud gaasiseade.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 82 ja vastu 11 Riigikogu liiget.

 

fJaga seda Facebookis

Päästeameti ohutuse infopäev on järelvaadatav

PäästeametiOhutuspäev2020v5

Hea ohutushuviline!

03.12.2020 toimus pääesteameti ohutuse infopäev, mida oli võimalik vaadata live ülekandega ja ka selles osaleda. Millest ohutuspäeval kõneldi, saate järelvaadata all olevalt lingilt.

Infopäev on järelvaadatav: https://worksup.com/app#id=PAINFOPAEV.

 

Sel aastal keskendub Päästeameti infopäev ohutusele laiemalt ehk kuidas „Ohutus Algab Minust“.
Mida toob endaga kaasa tuleohutuse seaduse muudatus, mida tähendab see teenusepakkujatele,
hoone omanikele ja valdajatele, mida toob see kaasa järelevalves?

 

Päevakava
10:00-10:10 Sissejuhatus ja  avasõnad
                       Tauno Suurkivi, Päästeameti peadirektori asetäitja
10:20-10:30 Muudatused õigusloomes
                       Mari Tikan, Siseministeerium
10:30-10:45 Ohutus kohalikus omavalitsuses
                       Janek Seidelberg, Rakvere vallavalitsus
10:45-11:00 Ohutus suurõnnetuse ohuga ettevõttes
                       Georgi Hrenov, AS DBT BCT Terminal

Paus 11:00-11:25
11:25-11:35 Muudatused õigusloomes
                       Mari Tikan, Siseministeerium
11:35-11:50 Ohutus teenusepakkuja vaates
                       Kajar Laus, Rovalis OÜ
11:50-12:05 Ohutus hooldusettevõtte vaates
                       Priit Orasson, G4S
12:05-12:25 Ohutus järelevalves
                       Ergo Manninen ja Reelika Kuusik, Päästeamet

Paus 12:25-12:40
12:40-13:20 Paneeldiskussioon
13:20-13:30 Kokkuvõte ja lõpusõnad

Päeva modereerib: Urmas Vaino

Oled väga oodatud kuulama!

PÄÄSTEAMET
tel: 628 2000 I e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Raua 2 I 10124 Tallinn I Eesti
www.rescue.ee

fJaga seda Facebookis

Loe lisaks...

  1. Vabariigi seaduse muutmise eelnõu 120 SE
  2. Tuleohutusseaduse jõustumine lükkub edasi
  3. Tulekahjude analüüs 2019
  4. Ogniochron pulberkustutite kontrolli ja hoolduse probleem.
  5. Külmkapi põleng ja ohtlikud mudelid