Standardimise tehniline komitee EVS/TK 05 „Tuletõrje- ja päästevahendid“ heakskiit Prindi Saada link
Standardimise tehniline komitee EVS/TK 05 „Tuletõrje- ja päästevahendid“ kiitis heaks standardi kavandi ""Kantavate tulekustutite kontroll ja hooldus. Tulekustutite hoolduspunktidele esitatavad miinimumnõuded“ millega kinnitatakse, et kavand vastab koostamisettepanekule, tervise- ja tööohutuse ning keskkonnakaitse nõuetele. Samuti kinnitatakse, et kavand on kooskõlas kehtivate õigusaktide nõuetega, erialase terminoloogiaga ning vastab muudele asjasse puutuvatele nõuetele (sh intellektuaalomandi kaitse alused lahenduste korral). Kavand on EVS-i juhendite kohaselt vormistatud.
 
 
ETHK juhatus
 
Sageli arvatakse ekslikult, et gaasileke põhjustab vingumürgituse. Prindi Saada link
Põhjuseks pole üldjuhul gaasiseadme rike, vaid ebapiisav ventilatsioon. See tähendab, et suitsulõõr on ummistunud või vannitoa ventilatsioon on puudulik.
Korteritele on paigaldatud nn "pakett aknad", mis tähendab seda, et värske õhu juurdevool on takistatud ja vannitoas olevas ventilatsioonilõõris ei teki vajaliku õhuvahetust (nn tõmmet)
Vingumürgituse põhjustab siiski vingugaas, mis tekib puuduliku põlemise tagajärjel. Nimelt vajab gaasiboiler töötamiseks ehk vee leegi abil soojendamiseks väga palju õhku. Ühe kuupmeetri vee soojendamiseks kulub ca 10-12 kuupmeetrit õhku. Õhku on vaja ka ruumi ventileerimiseks. Ei piisa sellest, et vannitoas on sundväljatõmme. Kuskilt peab ka õhku juurde tulema. Kui uks on õhukindlalt suletud siis seda ei tule. Kui need tingimused pole täidetud siis gaasi põlemine muutub mittetäielikuks ja seetõttu tekkiv Co gaas satub vannituppa ja võib tungida ka muudesse eluruumidesse.
Seadme ohutuse seaduse järgi vastutab nõuete täitmise eest omanik. Korterisisese osa eest (näiteks gaasiboiler, gaasipliit, gaasitoru koos gaasitarvitiga) vastutab korteri omanik ja neid gaasiseadmeid tuleks üldjuhul kontrollida kord aastas. Soovitatav hoolduse sagedus on kirjas gaasiseadme tootja hooldusjuhistes. Hooldamata ja mittekorras gaasiseadmed tuleb korrastada või välja vahetada. Juhul, kui seadmete töökorras oleku kohta on kahtlusi tuleks tellida OÜ Inspecta Estonia-st gaasipaigaldiste audit mille käigus kontrollitakse seadmete ohutust. Üldjuhul on 10 - 15 aasta vanused gaasiseadmed, eriti gaasiveesoojendid amortiseerunud ja nende kasutamine ohtlik ning need tuleks välja vahetada tänapäevaste vastu.
Ühiskasutuses oleva osa eest vastutavad kõik ühiselt. Seega vastutab trepikodades oleva gaasitorustiku ja ühisomandis olevate lõõride ning korstna nõuetele vastavuse eest üldjuhul korteriühistu. KÜ juhatus on kohustatud gaasipaigaldisega seotud suitsugaaside lõõride puhastamist tellima kord aastas, ning seda peab teostama pädev korstnapühkija. Kui KÜ juhatus ignoreerib antud nõuet siis gaasiseadmete ja gaasipaigaldistega seotud tegevuste ohutuse üle teeb riiklikku järelvalvet tehnilise järelevalve amet ja soovitame pöörduda nende poole. Gaasiseadme hoolduse ja kontrolliga võib tegeleda ainult eripädevusega isik, kodus omal käel seda teha ei tohi. Õige oleks kõik tööd kortermajas tellida korraga ja iga aasta ühel kindlal kuul.
 
Tüüpilised probleemid gaasiboileritega on järgmised:
1. Mitteküllaldane tõmme või ventilatsioon seadme kasutamisel, mistõttu ei ole gaasi põlemine korrektne ja leek võib iseeneslikult kustuda.
2. Lõõride materjal, suund või avad ei ole õiged, mille tagajärjel suitsugaaside eraldamine või ventilatsioon ei toimi.
3. Mittetäielik maagaasi põlemine ja vingugaasi tekkimine, mille põhjustab hooldamata seade või puudulik ventilatsioon.
4. Gaasipaigaldisega seotud suitsugaaside lõõre ei ole puhastatud, mistõttu ei toimu piisav suitsugaaside eraldumine.
5. Gaasitorustiku seadmed, kraanid, liitekohad jne ei ole lekketihedad ja lekivad.
6. Gaasipaigaldis ei ole ehitatud nõuetekohaselt.
7. Põleti leek ei ole õige, kuna seade on hooldamata või õigesti reguleerimata.
 
Pahatihti hakatakse gaasiseadmeid ja –paigaldisi hooldama alles siis, kui on tekkinud probleem või toimunud õnnetus. Gaasiboiler on erinõuetega paigaldis ja kuulub hoone tehnosüsteemi hulka, mistõttu peab kõikidel sellistel seadmetel olema projekt, hooldus- või kasutusjuhis, tehnilise kontrolli protokoll ja hooldust ning korstnapühkimist tõendav dokumentatsioon. Need on vajalikud tõendid tegevustest, mis hoiavad ära probleemid ja õnnetused. Ka näiteks gaasiboileri teisaldamine ühest ruumist teise on tehnosüsteemi muutus, mille korralt tuleb koostada ehitusprojekt, esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja tellida uus audit.
Gaasitöid tohib teostada ainult ettevõte, kellel on olemas vastava pädevusega gaasitöö eest vastutav isik. Andmed pädevate isikute kohta leiab majandustegevuse registrist. Gaasipaigaldiste auditit võib hetkeseisuga teha ainult Inspecta Estonia OÜ.
Pane tähele !!!
-          Suitsuandur ja vingugaasiandur on 2 erinevat toodet. 
-          Suitsuandur paigaldatakse lakke, vingugaasiandur soovitatakse paigaldada hingamisteede kõrgusele (magamistoas voodi kõrgusele).
-          Kui gaasiboiler on vannitoas, veendu, et vingugaasiandur sobib paigaldamiseks niisketesse ruumidesse. Ehk siis on olemas IP tase.
 
Oluline on teada, et paljud probleemid, mis on ka meedias kajastust leidnud, on tingitud mitte gaasileketest, vaid hoopis vingugaasist (CO). Inimesed otsivad gaasiandureid, kuid tegelikult on neil tihti vaja hoopis vingugaasiandurit.
Nimelt  gaasipõletid, mida ei ole hooldatud või ei ole tagatud nõuetekohane hapniku juurdevool siis sellisel juhtudel võib mittetäieliku põlemisprotsessi käigus tekkida CO ehk vingugaas.
Kui propaan ja metaan on lõhnastatud gaasid, siis vingugaas on värvitu ja lõhnatu ja seetõttu eriti ohtlik gaas mille tuastamiseks oleks vaja  paigaldada  vingugaasiandur.
 
 
Margus Oberschneider
ETHK juhatuse liige
Tuleohutusspetsialist tase 5 - kutsetunnistus 095401
 
Tulekustutite kontrolli/hoolduse standardi koostamine Prindi Saada link
27.01.2016 a laekus meile rõõmustav teade, et Eesti Standardikeskuse tehniline komitee EVS/TK 5 "Tuletõrje ja päästevahendid" otsustas toetada Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu (ETHK) taotlust koostada koostada siseriiklik standard tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks. Hea uudis ja ees seisab palju tööd, kuid loodame siiralt, et antud standard teeb meie kõigi elu turvalisemaks.
 
12.01.2016 a saatis Päästeamet EVS/TK 5 liikmetele ettepaneku selgitamaks välja kas EVS/TK 5 liikmed toetavad kõnealuse standardi koostamist.
Meie naaberriikides Lätis ja Leedus on sellised standardid olemas.
Antud dokumendi eesmärk on luua ühtne arusaam tulekustuti kontrolli ja hoolduse teostamise vajadusest ja selle ulatusest. Hetkel on reguleeritud antud valdkond Siseministri määrusega nr 39 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule". Määrus annab küll ette üldise raamistiku, kuidas tulekustuteid kontrollida ja hooldada, kuid antud raamistik ei taga reaalses elus kahjuks tulekustuti korrasolekut. Kustutite tootjaid on palju. Erinevate tootjate tootmiste eripärade, hooldusjuhendite paljususe jne tõttu ei ole kahjuks võimalik tavapäraste kontrolltoimingute teostamisega garanteerida paljude tulekustutite töövalmidus. Kuid ometigi pannakse pahatihti töökorras olekut tõendav kleebis kustutile. Näiteks kui kustutil puudub „kontrollventiil, manomeetri all puudub kontrollklapp, puudub manomeetril ava manomeetri osuti kontrollimiseks jne siis polegi võimalik tavapäraste kontrolltoimingute käigus alati tagada tulekustutite korrasolek. Paraku puuduvad pahatihti ka sellistel "kontrollijatel" ka kontrollitava kustuti tehase poolne hooldusjuhend.
Täna puudub ühtne arusaam tuleohutusjärelevalvel, paljudel firmadel, kes tegelevad kustutite kontrolli/hooldusega ja objekti valdajatel kuidas teostada tulekustuti kontrolli, hooldust, laadimist, ning milline peab olema toimingute ulatus, et tagada tulekustuti kasutusvalmidus ja töökord. Puudub igasugune ülevaade hoolduspunktide tehnilise varustatuse ja seal töötavate inimeste pädevuse üle. See on viinud selleni, kus Eesti Vabariigis ringleb tõenäoliselt kümneid tuhandeid tulekustuteid millede töövalmiduses ei saa olla kindel. Standard annaks võimaluse spetsiifiliste tehniliste nõuete täpsemaks määratlemiseks ja kirjeldamiseks, mida määruses lahti kirjutada lihtsalt ei ole võimalik. See dokument looks alusbaasi tulekustuti korrashoiule ja üheti mõistmise tuleohutusettevõtete, tuleohutusjärelevalve, objekti valdajate ja ka eraisikute vahel. Meie hinnangul kaoks ära see ebaselgus, mis hetkel Eestis tulekustutite kontrolli-hoolduse maailmas toimub. See oleks kasuks kõikidele osapooltele. Nii tarbijale kui ka teenuse pakkujatele. Meie eesmärk on ju kõigil ühine. Et oleks tagatud inimeste turvalisus ja turul tegutsevatel firmadel oleksid kõikidel ühed reeglid. Kuna, aga suur osa tulekustutite kontrollijatest-hooldajatest (kusjuures tegemist ei ole enamus juhtudel tuleohutusfirmadega) ei täida nõudeid siis on tegemist väga suure ohuga tulekustutite soetajate tervisele, elule ja varale.
Lisaks on tegemist ka väga suure turu moonutusega ehk siis need ettevõtted, kes soovivad müüa tulekustuteid, mis vastavad nõuetele ja on töökindlad, ning pakkuda ka tulekustutitele kvaliteetset hooldusteenust surutakse turult välja, kuna ei püsi konkurentsis. See puudutab juba meid kõiki., kes me soetame oma lähedaste, kodu või firma turvalisuse tagamiseks tulekustuti. Hea on kui tulekustutit ei läheks kunagi vaja, aga kui teda vaja peaks minema peab kustuti ka 100% töökorras olema.
 
14.11.2015 a tegi ETHK ettepaneku Päästeametile ja Eesti Standardikeskuse tehnilisele komiteele EVS/TK 5 "Tuletõrje ja päästevahendid" ettepaneku koostada siseriiklik tulekustutite hoolduse ja kontrolli standard. Antud standard annaks juhised tulekustuti kontrollimiseks, hooldamiseks, laadimiseks, survetesti teostamiseks. Samuti nõuded tulekustuti hoolduspunktile ja kontrolli/hooldust teostava isiku pädevusele.
Kui kellegil on ettepanekuid ideid jne olete alati oodatud nendest teada andma maili aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
 
 
ETHK juhatus
 
ETHK osales Päästeameti konverentsil „Koostöös elu tuleohutumaks!“ Prindi Saada link

Konverentsil osaleb üle 200 erineva organisatsiooni, ühenduse jne.

Päästeamet on tuleõnnetuste ärahoidmisega tegelenud aastaid, seistes hoonete tuleohutuse eest järelevalve ja kontrolliga ning tõstes elanikkonna teadlikkust ja muutes käitumisharjumusi. Tuleõnnetuste ennetamisel on saavutatud koostöö tulemusena märkimisväärse vähenemine – tulesurmad on kümne aastaga vähenenud saja inimese elu võrra. Samas aga iga aastaga läheb õnnetuste ärahoidmine järjest keerukamaks. Suur hulk Eestimaa inimesi elab jätkuvalt oma igapäevaelu väga suure tuleohuriskiga. Tuleõnnetused on seotud hoonete seisukorra, alkoholi, aga ka sotsiaalsete muredega. Muutes õnnetuste põhjustajates ühte tegurit, saavutame tulemuse ka teistes valdkondades. Arutame koos, kuidas õnnetusi ära hoides ja riske vähendades luua tervem ühiskond, millest võidame kõik.

Konverents keskendub kolmele suuremale teemale:

1. Hoonete tuleohutus on esmane tegur, mis aitab vähendada õnnetuse tekkimise võimalusi. Tuleohutusnõuded on selleks, et tulekahjusid ei juhtuks; et juba juhtunud tulekahjud avastataks võimalikult kiiresti; et inimesed pääseksid õnnetuse korral ohutusse kohta ja et päästjatel oleks võimalik elu ja vara päästa. Hooned peavad saama ohutuks.

2. Alkoholisõltuvuses inimesi on ühiskonnas palju ning väga suure osa tuleõnnetuse põhjuseks on alkoholist tingitud hooletus ja hoolimatus.

3. Abivajaja märkamine ühiskonnas mõjutab tugevalt ohutust ja turvalisust. Meie ümber on inimesi, kelle iseseisev toimetulek on piiratud – majanduslikes raskustes pered, eriti suurpered; eakad ja puuetega inimesed. Kogukonna ja omavalitsustega koostöös saab otsida lahendusi. Elementaarne ohutus, nagu näiteks küttesüsteemide korrasolek või isegi elekter on liiga paljude Eestimaa perede jaoks kättesaamatu.

Muudame koos elu Eestimaal ohutumaks ja õnnelikumaks – igaühe kaasabil, igaühe jaoks!

 

 

 

 
ETHK osales 01.10 2015 Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia infopäeval. Prindi Saada link

Seekordsel infopäeval käsitleti ehitusseadustikust tulenevaid tuleohutuse nõudeid ja nende rakendamist. Anti ülevaade tuleohutusspetsialistide kutsete andmise hetkeolukorrast ja tulevikust ning arutleti kuidas peaks arendama koostööd Päästeameti ja tuleohutusettevõtete vahel, et see oleks tõhusam.

 
 
 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 2 / 4