EVS 933:2017 Standard "Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hooldus Prindi Saada link
 
Standard EVS 933:2017 "Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hoolduspunktidele"
on  jõustunud sellekohase teate  avaldamisega EVS Teataja 2017. aasta märtsikuu numbris.
 
Standardi koostamise ettepaneku on esitanud tehniline komitee EVS/TK 05 „Tuletõrje- ja päästevahendid“, standardi koostamist on korraldanud Eesti Standardikeskus ning osaliselt rahastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Standardi on koostanud Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu (ETHK) moodustatud töörühm mida juhtis ETHK juhatuse liige Margus Oberschneider, kavandi ekspertiisi tegi pikaaegse kogemusega  spetsialist Erik Savi, kes on antud teemaga tegelenud üle 10 aasta. Standardi on heaks kiitnud EVS/TK 5. 
Standardi EVS 933:2017 "Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hoolduspunktidele"  koostamise ajendiks oli 2010 aastal kehtima hakanud Siseministri määrus nr 39 mida erinevalt tõlgendades kujunenes välja väärarusaam, et tootjapoolseid kontrolli ja hooldusjuhendeid ei pea järgmima. See omakorda tõi kaasa lihtsalt kontrollkleebiste müügi ja  suures osas reaalseid tegevusi tulekustutite kontrolliks/hoolduseks ei teostatud või olid need puudulikud. Tänasel päeval on tulemuseks see, et Eestis ringleb kümneid tuhandeid tulekustuteid millede töövalmidust ei tea keegi. Samuti tuuakse maale tulekustuteid mis ei vasta nõuetele või on saanud mujal riikides müügikeelu. Maaletooja „kontrollib“ ise kustuti ja laseb selle ringlusse. Ühe või kahe aasta pärast kui kustutit on vaja uuesti kontrollida siis järjekordne „kontrollija“ paigaldab samaoodi kontrollkleebide veendumata kustuti töökorras olekus. EN 3-7 vastavusele, hooldus ja survetesti vajadusele jne. Väga suur proleem on ka selles, et Eestisse tuuakse (näiteks suures osas uutes autodes olevad 1kg-d kustutid ja ehitajate poolt uutele objektidele paigaldatud 6 kg pulberkustutid) palju selliseid tulekustuteid, mis vastavad küll EN3 nõuetele kuid neil pole võimalik tavapäraste kontrolltoimingutega tulekustutite töövalmidust tuvastada. Näiteks kustutil puudub kontrollventiil. Manomeetri all puudub kontrollklapp. Puudub manomeetril ava manomeetri osuti kontrollimiseks jne. Tootja on tulekustuti elueaks andnud 5 aastat või tuuakse maale vanad laojäägid, kus kustuti on juba 4-5 aastat vana. Tootjaid on palju ja sama palju on ka erinevaid tehnilisi lahendusi kuidas kustuteid saab kontrollida või üldse ei saagi kontrollida. Paljud tehased on andnud kustutitele hoolduvälpadeks 3 või 5 aastat tavapärase 10 asemel näiteks. Nn rohelises alas olev manomeetri seiser ei näita, et tuleksututi on töökorras.
Standardi EVS 933:2017 "Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hoolduspunktidele"   eesmärk on tagada tuleohutuse seaduses ja siseministri määruses nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ esitatud nõuete ühtne arusaam, et oleks võimalik tagada kantava tulekustuti nõuetekohasus ja pikk kasutusiga tehnilise korrashoiu korraldamisega, ning selle abil vähendada ohtu, et ringlusse ei satuks tulekustutid, mis ei ole tehniliselt töökorras. 
Standardis kirjeldatakse tulekustutite kontrolli ja hoolduse nõudeid. Samuti kirjeldatakse töökohta, kus hooldatakse tulekustuteid ja teostatake survekatseid. Samuti seadmeid ja tööriistu, millega on võimalik tagada tulekustutite korrashoid.
Tulekustuti töökord, kasutusvalmidus ja pikk kasutusiga sõltuvad asjatundlikust kontrollist ja hooldusest. Tulekustuti korrashoidu saab tagada ainult, kui tööde tegijale on tagatud vastav väljaõpe ja kättesaadavaks tehtud asjakohased seadmed, masinad, tööriistad ja juhendid.

 

Tuleohuse seaduse § 30. Tuleohutuspaigaldis

Tulekustuti suhtes kohaldatakse tuleohutuspaigaldise kohta käivaid sätteid.

 

Tuleohuse seaduse § 31.Tuleohutuspaigaldise omaniku kohustused

tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse;

korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust;

omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta;

 

Tuleohuse seaduse § 32. Tuleohutuspaigaldise projekteerimisele, paigaldamisele, kontrollimisele ja hooldamisele esitatavad nõuded

Tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele, ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Tuleohutuspaigaldise võib turule lasta või kasutusele võtta, kui see vastab tehnilises normis sätestatud tingimustele.

 

Tuleohutuse seaduse § 50. Tuleohutuspaigaldise projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- ja hooldamisnõuete rikkumine

Tuleohutuspaigaldise projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- ja hooldamisnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

 

Siseministri määrus nr 39 " Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule"

§ 3. Tulekustutile esitatavad nõuded

Tulekustuti peab tagama vähemalt standardiseeriast EVS-EN 3 tuleneva ohutuse taseme. Tulekustuti osadele, mis on surve all,

kohaldatakse «Surveseadme ohutuse seaduses» surveseadmele esitatavaid nõudeid.

§ 4. Tulekustuti nõuetele vastavuse tõendamine

Tulekustuti nõuetele vastavust tõendab tootja, tootja volitatud esindaja või isik, kes laseb tulekustuti turule.

Nõuetele vastavuse tõendamisel lähtutakse standardiseeria EVS-EN 3 nõuetest.

§ 8. Tulekustuti korrashoiu tagamine

Objekti omanik tagab tulekustuti korrashoiu selle regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega.

Tulekustuti kontrollimisel või hooldamisel juhindutakse standardiseeria EVS-EN 3 nõuetest ja tootjapoolsetest juhistest.

 
Ettekanne Päästeameti ohutusjärelvalve inspektoritele Prindi Saada link

ETHK poolt osalesid 21 oktoobril  2016 a Narva - Jõesuus toimunud Päästeameti Ohutusjärelvalve aastakonverentsil juhatuse liige Margus Oberschneider ja hooldusspetsialist Erik Savi, kes tegid tunniajalise ettekande kurvast olukorrast Eestis kustutite kontrolli ja hoolduse teenuste, ning kustutite kvaliteedist.  Rõõm oli näha, et saal oli rahvast täis ja osalesid enamus Päästeameti tuleohutuskontrolli inspektoritest.

Ettekande käigus tutvustati Päästeameti ametnikele olukorda, mis on tekkinud Eestis seoses Siseministri määruse nr 39 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule"  tõlgendamisega tulekustutite "kontrollijate", ametnike ja pahatihti ka objekti valdajate / omanike poolt.

Kuna ka tuleohutuskontrolli inspektorid ei ole antud ala spetsialistid oligi asja eesmärk tutvustada erinevaid ohtusid, vigasid jne mida võib kaasa tuua tulekustuti mitte nõuetekohane kontrollimine asjatundmatute "spetsialistide" poolt. 

Ettekande käigus tutvustati erinevate tootjate tulekustuteid, nende ehitust, hooldus ja kontrolli juhendeid, enim levinud vigasid tulekustutite kontrollimisel ja hooldamisel. Samuti tutvustati  standardist EVS-EN 3-7 tulenevaid nõudeid ja põgusalt  ka Eestis loodavat analoogset siseriikliku standardit.

Üheskoos tõdeti, et erinevate  kvaliteedi tasemetega tulekustutite müük Eestis ja tulekustutite  kontrolli ja hoolduse teema on väljunud igasuguse mõistlikuse piiridest ja võtnud sellise ulatuse, et on halvendanud järsult tuleohutusalast olukorda Eestis. Kui kunagi tundusid tulekustutid olema töökindlad, turvalised ja soodsaimad tulekustutusvahendid siis praegusel hetkel peab uue  tulekustuti soetaja või  kustuti kontrolli ja hoolduse teeunuse ostja olema väga asjatundlik, et  olla kindel selles mida ostab. Kuid nii ei tohiks see olla.

Kui enne 2010 aastat  üldjuhul väga erinevate kvaliteedi tasemetega  tulekustuteid maale ei toodud ja kui toodigi siis asjatundlikud ja pädevad  hooldusfirmad tuvastasid mitte töökorras kustutid ja ennem ringlusse lubamist tegid need korda või praakisid välja. Kahjuks Siseministri määruse nr 39 vägivaldse tõlgendamise ja ebapiisava riikliku järelvalve tõttu antud määrus ei toimi.

Hetkel on siis seis selline, et  väga madala kvaliteediga tulekustutite maaletoojad "kontrollivad" ise enda ja ka teiste maaletoojate tulekustuteid, paigaldavad kontrollkleebise ja lasevad kustuti mille töökindluses nad pole ka ise kindlad ringlusse. Rääkimata sellest, et peetakse kinni  tulekustuti tootja poolsest hooldusjuhenditest. Jäetakse tähelepanuta hooldusjuhendid kus osade kustutite puhul nähake ette palju tihedamad hoolduvälbad kui ollakse harjunud (hooldus mitte iga 10 a vaid 5 a tagant). Paljusid kustuteid ei saagi tavapäraseid kontrolltoiminguid teostades kontrollida. Nii absurdne kui see ka pole  siis  "kontrollkleebiste" müük tundub olevat kordades kasumlikum. Ja seda  siis 4-5 € teenuse puhul. Selle raha nimel seatakse ohtu enda ja ka teiste  tervis ja vara. Loomulikult ei ole sellised "kontrollijad" ka teadvustanud endale seda, et  paigaldades kontrollkleebise ja lubades "töökorras" kustuti ringlusse võtavad nad ka endale vastustuse. 

 

Loodame siiralt, et antud teabepäevast oli kasu ja tuleohutuskontrolli büroo inspektorid oskavad nüüd varasemast rohkem tähelepanu pöörata nn "kontrollijate" tegevusele. Ainult üheskoos suudame enda ümber luua turvalisema elukeskonna ja üks osa sellest on kindlasti tuleohutus.

Võimalused selleks on praegu olemas.

Riik läbi oma erinevate asutuste (Päästeamet, Tarbijakaitse, TJA) kontrolliks tulekustutite kontrolli teostajate teenuse kvaliteeti.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 ja § 50.

 

Läbi teenusepakkujate kontrolli tõuseks ka teenuse kvaliteet. Pädevad, asjatundlikud ja süsametunnistusega tulekustutite kontrollijad kõrvaldavad ringlusest nõuetele mitte vastavad tulekustutid. Hooldust vajav tulekustuti suunatakse hooldusesse. Mitte ei müüda lihtsalt kontrollkleebist. Loomulikult ka kontroll turule lubatavate toodete nõuetekohasusele.

See võtab aega, aga lõpuks hakkab turg ennest ise reguleerima. Kes tahaks osta toodet või teenust, mis on probleemne. Samuti ka müüa.

 

Ei tee ka paha meenutada Tuleohutuse seaduse § 3 punkt 2 „Tulekustuti suhtes kohaldatakse tuleohutuspaigaldise kohta käivaid sätteid“

Lisaks on Eesti seadusandja (Tuleohutuse seadus  § 50) on andnud võimaluse ja kohustuse asjaomastele ametitele algatada menetlus „kontrollijate“ suhtes ja tagada läbi selle teenuse kvaliteet turul ja läbi selle kõigi meie turvalisus.

 

Üks väike pilt ütleb rohkem kui 100 sõna ja iseloomustab hästi olukorda. Manomeetrid on maha keeratud

" kontrollitud ja töökorras" tulekustutitelt, mis olid varustatud kontrollkleebisega, mis oleks pidanud andma tarbijale kindluse, et kui kustutit läheb vaja on see ka töökorras. Kurb reaalsus on siis piltidelt näha.

 

 

Turvalist ja tuleohutut talve soovides,

 

ETHK juhatus

 
Standardikavand üle antud Eesti Standardikeskusele arvamusküsitluse korraldamiseks Prindi Saada link

 

Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu (ETHK) moodustatud töörühm mida juhtis ETHK juhatuse liige Margus Oberschneider, on valmis saanud standardikavandi prEVS 933 „Kantavate tulekustutite kontroll ja hooldus. Tulekustutite hoolduspunktidele esitatavad miinimumnõuded“. Standardikavandi on heaks kiitnud EVS/TK 05.

ETHK on andnud standardikavandi prEVS 933 üle MTÜ –le Eesti Standardikeskus kahekuulise arvamusküsitluse korraldamiseks.

Vastav teave saadetakse ka EVS/TK 36 "Kinnisvara korrashoid" liikmetele kuhu kuuluvad teiste seas ka Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Riigi Kinnisvara As, Eesti Omanike Keskliit.

Lisaks saadetakse veel antud teave edasi järgmistele organisatsioonidele:

Tehnilise Järelvalve Ametile, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidule, Eesti Kaitseväele, Eesti Kaitseliidule, Maanteametile, Veeteede Ametile, Eesti Tehnoülevaatajate Liidule, Päästeametile jne.

 

ETHK juhatus

 

 
Standardimise tehniline komitee EVS/TK 05 „Tuletõrje- ja päästevahendid“ heakskiit Prindi Saada link
Standardimise tehniline komitee EVS/TK 05 „Tuletõrje- ja päästevahendid“ kiitis heaks standardi kavandi ""Kantavate tulekustutite kontroll ja hooldus. Tulekustutite hoolduspunktidele esitatavad miinimumnõuded“ millega kinnitatakse, et kavand vastab koostamisettepanekule, tervise- ja tööohutuse ning keskkonnakaitse nõuetele. Samuti kinnitatakse, et kavand on kooskõlas kehtivate õigusaktide nõuetega, erialase terminoloogiaga ning vastab muudele asjasse puutuvatele nõuetele (sh intellektuaalomandi kaitse alused lahenduste korral). Kavand on EVS-i juhendite kohaselt vormistatud.
 
 
ETHK juhatus
 
Sageli arvatakse ekslikult, et gaasileke põhjustab vingumürgituse. Prindi Saada link
Põhjuseks pole üldjuhul gaasiseadme rike, vaid ebapiisav ventilatsioon. See tähendab, et suitsulõõr on ummistunud või vannitoa ventilatsioon on puudulik.
Korteritele on paigaldatud nn "pakett aknad", mis tähendab seda, et värske õhu juurdevool on takistatud ja vannitoas olevas ventilatsioonilõõris ei teki vajaliku õhuvahetust (nn tõmmet)
Vingumürgituse põhjustab siiski vingugaas, mis tekib puuduliku põlemise tagajärjel. Nimelt vajab gaasiboiler töötamiseks ehk vee leegi abil soojendamiseks väga palju õhku. Ühe kuupmeetri vee soojendamiseks kulub ca 10-12 kuupmeetrit õhku. Õhku on vaja ka ruumi ventileerimiseks. Ei piisa sellest, et vannitoas on sundväljatõmme. Kuskilt peab ka õhku juurde tulema. Kui uks on õhukindlalt suletud siis seda ei tule. Kui need tingimused pole täidetud siis gaasi põlemine muutub mittetäielikuks ja seetõttu tekkiv Co gaas satub vannituppa ja võib tungida ka muudesse eluruumidesse.
Seadme ohutuse seaduse järgi vastutab nõuete täitmise eest omanik. Korterisisese osa eest (näiteks gaasiboiler, gaasipliit, gaasitoru koos gaasitarvitiga) vastutab korteri omanik ja neid gaasiseadmeid tuleks üldjuhul kontrollida kord aastas. Soovitatav hoolduse sagedus on kirjas gaasiseadme tootja hooldusjuhistes. Hooldamata ja mittekorras gaasiseadmed tuleb korrastada või välja vahetada. Juhul, kui seadmete töökorras oleku kohta on kahtlusi tuleks tellida OÜ Inspecta Estonia-st gaasipaigaldiste audit mille käigus kontrollitakse seadmete ohutust. Üldjuhul on 10 - 15 aasta vanused gaasiseadmed, eriti gaasiveesoojendid amortiseerunud ja nende kasutamine ohtlik ning need tuleks välja vahetada tänapäevaste vastu.
Ühiskasutuses oleva osa eest vastutavad kõik ühiselt. Seega vastutab trepikodades oleva gaasitorustiku ja ühisomandis olevate lõõride ning korstna nõuetele vastavuse eest üldjuhul korteriühistu. KÜ juhatus on kohustatud gaasipaigaldisega seotud suitsugaaside lõõride puhastamist tellima kord aastas, ning seda peab teostama pädev korstnapühkija. Kui KÜ juhatus ignoreerib antud nõuet siis gaasiseadmete ja gaasipaigaldistega seotud tegevuste ohutuse üle teeb riiklikku järelvalvet tehnilise järelevalve amet ja soovitame pöörduda nende poole. Gaasiseadme hoolduse ja kontrolliga võib tegeleda ainult eripädevusega isik, kodus omal käel seda teha ei tohi. Õige oleks kõik tööd kortermajas tellida korraga ja iga aasta ühel kindlal kuul.
 
Tüüpilised probleemid gaasiboileritega on järgmised:
1. Mitteküllaldane tõmme või ventilatsioon seadme kasutamisel, mistõttu ei ole gaasi põlemine korrektne ja leek võib iseeneslikult kustuda.
2. Lõõride materjal, suund või avad ei ole õiged, mille tagajärjel suitsugaaside eraldamine või ventilatsioon ei toimi.
3. Mittetäielik maagaasi põlemine ja vingugaasi tekkimine, mille põhjustab hooldamata seade või puudulik ventilatsioon.
4. Gaasipaigaldisega seotud suitsugaaside lõõre ei ole puhastatud, mistõttu ei toimu piisav suitsugaaside eraldumine.
5. Gaasitorustiku seadmed, kraanid, liitekohad jne ei ole lekketihedad ja lekivad.
6. Gaasipaigaldis ei ole ehitatud nõuetekohaselt.
7. Põleti leek ei ole õige, kuna seade on hooldamata või õigesti reguleerimata.
 
Pahatihti hakatakse gaasiseadmeid ja –paigaldisi hooldama alles siis, kui on tekkinud probleem või toimunud õnnetus. Gaasiboiler on erinõuetega paigaldis ja kuulub hoone tehnosüsteemi hulka, mistõttu peab kõikidel sellistel seadmetel olema projekt, hooldus- või kasutusjuhis, tehnilise kontrolli protokoll ja hooldust ning korstnapühkimist tõendav dokumentatsioon. Need on vajalikud tõendid tegevustest, mis hoiavad ära probleemid ja õnnetused. Ka näiteks gaasiboileri teisaldamine ühest ruumist teise on tehnosüsteemi muutus, mille korralt tuleb koostada ehitusprojekt, esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja tellida uus audit.
Gaasitöid tohib teostada ainult ettevõte, kellel on olemas vastava pädevusega gaasitöö eest vastutav isik. Andmed pädevate isikute kohta leiab majandustegevuse registrist. Gaasipaigaldiste auditit võib hetkeseisuga teha ainult Inspecta Estonia OÜ.
Pane tähele !!!
-          Suitsuandur ja vingugaasiandur on 2 erinevat toodet. 
-          Suitsuandur paigaldatakse lakke, vingugaasiandur soovitatakse paigaldada hingamisteede kõrgusele (magamistoas voodi kõrgusele).
-          Kui gaasiboiler on vannitoas, veendu, et vingugaasiandur sobib paigaldamiseks niisketesse ruumidesse. Ehk siis on olemas IP tase.
 
Oluline on teada, et paljud probleemid, mis on ka meedias kajastust leidnud, on tingitud mitte gaasileketest, vaid hoopis vingugaasist (CO). Inimesed otsivad gaasiandureid, kuid tegelikult on neil tihti vaja hoopis vingugaasiandurit.
Nimelt  gaasipõletid, mida ei ole hooldatud või ei ole tagatud nõuetekohane hapniku juurdevool siis sellisel juhtudel võib mittetäieliku põlemisprotsessi käigus tekkida CO ehk vingugaas.
Kui propaan ja metaan on lõhnastatud gaasid, siis vingugaas on värvitu ja lõhnatu ja seetõttu eriti ohtlik gaas mille tuastamiseks oleks vaja  paigaldada  vingugaasiandur.
 
 
Margus Oberschneider
ETHK juhatuse liige
Tuleohutusspetsialist tase 5 - kutsetunnistus 095401
 
<< Algus < Eelmine 1 2 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 1 / 2