Vingugaas (Co) ei ole õhust raskem Prindi Saada link

 

Inimeste seas on kahjuks levinud arusaam, et vingugaas on õhust raskem ja seetõttu tuleb vingugaasi andur paigaldada põrandast 0.5– 1 m kõrgusele. Tegelikult see nii pole. Vingugaasi molekulaarmass on 28,01 g/mol, kuiva õhu oma 28,9g/mol. Pahatihti aetakse segamini Co ja Co2 ehk siis süsihappegaas, mis on õhust ligi 2 korda raskem.

 

Kui teil on kahtlusi ja anduriga on kaasas ebaselgelt koostatud või arusaamatu paigaldusjuhend. Siis vingugaasiandurit paigaldades tuleks lähtuda sellest, et vingugaas on peaaegu sama kaaluga kui õhk meie ümber ning kuna vingugaasi me ei näe, pole tegelikult kellelgi aimu, kus täpselt see parasjagu hõljub. See sõltub väga paljudest asjaoludest. Kas toas on kütteseade või mitte. Kuidas õhk teie toas liigub. Kas teil on ventilaatorid, töötab ventilatsioon on avatud / suletud uksed - aknad. Või kasutate hoopis õhksoojuspumpa jne. Kõik see keerutab ja liigutab meie toas nii õhku kui ka seal sisalduvat võimalikku vingugaasi. Kuna anduri ülesanne on kaitsta inimesi mürgist gaasi sisse hingamast on oluline paigaldada andur hingamisteede kõrgusele, sest just seal sisalduvat vingugaasi hingaksime sisse.

Magamistoas võiks vingugaasiandur olla magamiskõrgusel ja lastetoas jällegi laste liikumiskõrgusel. Ärge paigaldage vingugaasiandurit ventilatsioonisüsteemi või õhulõõride lähedale.

Tuleb ka meeles pidada seda, et üks vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, kuna seade reageerib vaid ühes ruumis levivale vingugaasi tasemele. Kui vingugaas võib tekkida teisteski ruumides, tuleb ka nendesse ruumidesse andurid paigaldada. Mitmekorruselises majas tuleb Co andur paigaldada igale korrusele.

 

Inimestele on jäänud ka arusaamatuks mis on viimaste aastate poolt põhjustatud nn "gaasiõnnetuste" taga. Kas maagaas, vingugaas, propaan või midagi muud. Paraku julgelt üle 90% juhtudest kus inimesed hukkusid või said viga on põhjuseks olnud VINGUGAAS. Kõige kurvem on, et enamus õnnetustesse sattunud olid meie kõige kallimad ehk siis lapsed.

 

Natuke statistikat

 

Päästeameti reageerimised gaasisündmustele:

 

2015 – 291

2016 – 403

2017 – 421

2018 – 446 (22. 11.2018 seisuga)

 

Välja on kujunenud selged piirkonnad, kus sündmused valdavalt toimuvad

 

Maakonnad – Harjumaa, Ida-virumaa

Linnad – Tallinn, Kohtla-Järve, Tartu, Narva

 

Enamus (71%) gaasisündmusi toimub eluhoonetes

 

GAASIDEST

 

Majapidamisgaasina on Eestis kasutusel kaks erinevat gaasi - maagaas ning vedelgaas. Maagaas jõuab Eestisse Venemaalt mööda pikki torustikke ning jaguneb siin erinevate kasutajate vahel. Vedelgaas on aga kogutud mahutitesse ja selle jaotamine toimub balloonide abil või siis on suurematesse elamurajoonidesse paigaldatud maa-alused gaasimahutid, kust edasi jaotub gaas torustikke mööda. Seega peab teadma, et balloonides olev majapidamisgaas on vedelgaas, aga torudest saadav gaas võib olla sõltuvalt piirkonnast nii vedel- kui ka maagaas.

 

Mis on maagaas?

  • Maagaasi peamine koostisaine on metaan, mis muidu on värvitu ja lõhnatu gaas, kuid gaasilekkest arusaamiseks on sellele lisatud lõhnaaineid ehk odoranti. Lõhnaained teevad gaasi selgesti haistetavaks.
  • Maagaas on õhust kergem gaas, mistõttu lekke korral hakkab ta õhuga segunedes kõrgemale tõusma, kuid alati tuleb arvestada, et ventilatsiooni või õhuvahetusega kaasnevad õhuvoolud võivad viia gaasi ka külgsuundades. See tähendab, et üldiselt on lekke korral ohus ülevalpool olevad korterid ja muu, kuid gaas võib liikuda ka kõrvalasuvatesse ruumidesse.
  • Maagaas avaldab inimesele peamiselt lämmatavat mõju. Mürgisuselt see eriti ohtlik ei ole - on kergelt narkootiline. Kui umbes 10% ruumist on täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning on võimalik ka peavalu ja halb enesetunne. Kui gaasi hulk kasvab 20-30 protsendini, kaasneb sellega ohtlik hapnikupuudus, mis võib kaasa tuua lämbumise.

 

Mis on vedelgaas?

  • Vedelgaasi peamiseks koostisaineks on propaan. Nagu metaan, nii on ka propaan värvitu ja lõhnatu gaas. Et inimene saaks aru, kui gaas lekib, on majapidamises kasutatavatele gaasidele lisatud lõhnaaineidehk odoranti. Lõhnaained teevad gaasi selgesti haistetavaks.
  • Otseselt mürgine propaan ei ole, kuid suures koguses õhku sattudes võib ta seoses hapniku hulga vähenemisega põhjustada lämbumist. Sisse hingates võib tekitada unisust, iiveldust, halba enesetunnet, peavalu ja nõrkust.
  • Propaan on õhust raskem ja seetõttu vajub gaas lekke korral madalamatesse kohtadesse – ruumi põrandale, süvenditesse, keldritesse, kanalisatsioonikaevudesse jne. Seetõttu on lekke korral ohus peamiselt alumised korterid, keldrid.
  • Kui gaasileke on maa-aluses gaasitorustikus ja gaas tõuseb läbi pinnase maapinnale, on odorandid filtreerunud ja iseloomulik lõhn kadunud, mistõttu gaasisisalduse avastamine õhus on võimalik ainult gaasianalüsaatoriga.

 

Mis on vingugaas?

 

Vingugaas tekib mittetäielikul põlemisel, tavaliselt hapnikuvaeses keskkonnas. Näiteks liiga vara suletud ahjusiiber, halva tõmbega gaasiboiler, valesti reguleeritud gaasipliit, garaažis töötav automootor või ka näiteks grilllahi. Isegi tavaline toidukõrbemine võib vingugaasi tekitada ja põhjustada mürgistuse. Lõhnatu ja värvitu vingugaas on raskesti märgatav. Kannatanule tundub sageli, nagu algaks viirushaigus. Sümptomid sarnanevad külmetusele, aga kulgevad ilma palavikuta – kergema vingumürgituse puhul nõrk peavalu, iiveldus, oksendamine, väsimus, raskemal juhul tugev peavalu, unisus, kiire pulss, krambid. Väga suure vingugaasikontsentratsiooni korral lisandub teadvusekadu, seiskub hingamine ja süda lakkab löömast. Esimesena tajuvad halba enesetunnet lapsed, vanurid, südame- ja hingamisprobleemidega inimesed, lapseootel naised ja lemmikloomad. Täisjõus tugevale ja tervele täiskasvanule suhteliselt kahjutu vinguannus võib lapsel põhjustada raskete tagajärgedega mürgitust. Vingugaasimürgituse saanud inimene ei adu oma olukorra tõsidust: ta on segaduses ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära. Ärkvel olles ei pruugi inimene neid sümptomeid vingugaasiga seostada ning une pealt üldse mitte tajuda. Inimene võib surra vingugaasimürgitusse juba siis, kui tegelikult põlengut veel ei ole. Näiteks siiber suletakse liiga vara või gaasiseade töötab hapnikuvaeguses ja toodab seetõttu vingugaasi. Samuti võib vingugaas teieni jõuda naaberkorterist jne. SUITSUANDUR EI ASENDNA VINGUGAASI ANDURIT JA VASTUPIDI.

 

Kes vastutab?

  • Korteris ja eramajas asuva gaasipaigaldise (torustik ja seadmed) korrasoleku eest vastutab iga koduomanik ise.
  • Riik teeb järelevalvet koduomanike ja ettevõtete kohustuste täitmise üle.

 

Vingugaasiandur

  • Esimene ja kõige lihtsam samm, mida igaüks meist saab kohe teha, on osta ja paigaldada lisaks suitsuandurile ka vingugaasiandur.
  • 1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade.
  • Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Mõistlik on vastav andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, nagu näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliitjne.
  • Vingugaasiandur annab märku vaid siis, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus hakkab lähenema tasemele, mis on ohtlik inimese tervisele.
  • Üks vinguandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, sest seade näitab vaid anduri juures leviva CO taset.

 

Kuhu vingugaasiandur paigaldada?

  • Vingugaasianduri paigaldamisel tuleb eelkõige järgida tootjapoolseid juhiseid.
  • Spetsialistid soovitavad paigaldada anduri n-ö hingamiskõrgusele ehk elutoas kõrgusele, kus on inimese nägu diivanil istudes, magamistoas umbes padjakõrgusele.
  • Seade paigaldatakse 1-3 meetri kaugusele vingugaasi tekitajast, samuti ei tohiks andur asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal.
  • Mitmekorruselise elamu puhul tuleb vingugaasiandur paigaldada igale korrusele. Võimalusel ka igasse magamistuppa.
  • Kui gaasiboiler asub vannitoas, tuleb veenduda, et vingugaasiandur sobib paigaldamiseks niisketesse ruumidesse. Selleks peab andur omama IPtaset, mis peab vastama vähemalt tasemele IP44. IP tase peab olema märgitud andurile.

 

Mida teha, kui vingugaasiandur hakkab tööle?

  • Esmasena tuleb kiiresti avada aknad, uksed ja ruum korralikult tuulutada.
  • Lülita välja kõik soojusseadmed ja/või ära kustuta tuli ahjus või pliidi all.
  • Kutsuge kohale kvalifitseeritud tehnik, kes aitab probleemi lahendada, enne ärge ise soojusseadmeid sisse lülitage.
  • Kui keegi põeb vingugaasi mürgituse sümptomeid: peavalu, pea käib ringi, süda paha, oksendamine, kutsuge kohale kiirabi ja viivitamatult toimetage kannatanuid värske õhu kätte.

 

SUITSUANDUR EI ASENDA VINGUGAASI ANDURIT JA VASTUPIDI.

 

P:S Kuna suitsuandurid muutusid kohustuslikuks 2009 aastal siis paljudel suitsuanduritel on eluiga lõppenud. Toona müüdi suitsuandureid millede eluiga oli olenevalt tootjast, müüjast ja ka hinnast 3-7 aastat. Kui tühjenev patarei annab piikumisega märku siis töö lõpetanud andur ei anna millegiga märku. Seega oleks soovitatav kodus ja oma vanemate, vanavanemate juures kriitilise pilguga ringi vaadata ning veenduda, et kunagi soetatud andurid oleksid töökorras. Kvaliteetsetel suitsuanduritel peab olema andurile trükitud tootmisaasta ja andurite eluiga.

 

Parim kodu on ohutu kodu. On tulemas jõulud ja parim ning praktiline jõulukink oleks kinkida oma lähedastele vingugaasi andur, suitsuandur ja miks ka mitte üks korralik tulekustuti.

 

Turvalist ja ohutuid jõule ning head lõppevat 2018 aastat.

 

Margus Oberschneider

ETHK juhatuse liige

 

 

 

 
ERR uudislugu vingugaasi ohtudest Prindi Saada link

 

Õpetlik lugu mis paneb ehk mõtlema.

 

https://services.err.ee/media/embed/842746

 

 
Alates 1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik vingugaasi (Co) andur. Prindi Saada link

Vingugaas tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel, mille põhjuseks on õhuhapniku kehv ligipääs põlemistsooni (näiteks liiga vara suletud ahjusiiber, halva tõmbega gaasiboiler, valesti reguleeritud gaasipliit, garaažis töötav automootor või ka näiteks grilllahi). Vingugaasiandurid reageerivad vingugaasisisaldusele õhus ning on vajalikud ruumides, kus on gaasikütte seadmed, ahjud, kaminad, mille siibri sulgemisel võib tuppa tungida mürgine ving. 

Alates 1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks gaasil töötavad veesoojendid ja gaasikatlad. Gaasipliiti ei ole korstnaga ühendatud ja seetõttu kui majapidamises on ainult gaasipliit ei pea Co andurit paigaldama. Kohustuslikuks muudetakse vingugaasiandur gaasikütte olemasolul, kuid mõistlik on Co andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, nagu näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin või pliit. Üks vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, kuna seade reageerib vaid ühes ruumis levivale CO tasemele. Kui vingu võib tekkida teisteski ruumides, tuleb ka nendesse ruumidesse  Co andurid paigaldada. Ühe anduri olemasolul on tähtis, et häiret oleks kuulda ka teistest tubadest. Näiteks suletud uks võib takistada magaja ärkamist häiresignaali peale. 

Vaata siit paigaldust: http://www.homesafety.honeywell.com/where+to+install

Vingugaasiandureid on mitmesuguseid. On päris odavaid 18-20 €. Samas ka üle 100 € maksvaid. Alati tuleb mõelda mille arvelt selline hind tuleb. Mida odavam hind, seda lühem kasutusaeg ja anduri tundlikus/täpsus. Vingugaasianduri hind sõltub alati toote kvaliteedist, anduri ja toiteallika elueast, garantiist, sensori tundlikusest jne. Viimane on tähtis eriti gaasiseadme omanikele, sest  korrektselt mittetoimiva gaasiseadme töötamisel eraldub suures koguses vingugaasi ja seetõttu on eriti tähtis, et andur annaks sellest kohe märku. Korralikel anduritel on eelhoiatus, võimalus ühendada mobiiliga, sündmuste logi väljavõtmise võimalus jne. Mobiiliga ühendamise võimalus sobib kõige paremini suurtesse majapidamistesse, kus häiret ei pruugi kaugemalt kuulda. Kui gaasiboiler on vannitoas, tuleb veenduda, et vingugaasiandur sobib paigaldamiseks niisketesse ruumidesse. Sellisel anduril peaks olemas olema IP tase. IP tasemeid selgitav tabel on allpool olemas.

 

Kindlasti tuleb meeles pidada, et vingugaasiandur ei asenda suitsuandurit ega vastupidi. Vingugaasi aindur tuvastab ainult Co gaasi sisaldust õhus. Suitsuandur paigaldatakse lakke, vingugaasianduri õige koht on seinal hingamisteede kõrgusel küttekolde lähedal. Magamistoas võiks vingugaasianduri paigaldada magamiskõrgusele, elutoas veidi kõrgemale ja lastetoas jällegi laste liikumiskõrgusele. Andur paigaldatakse vastavalt tootja poolsetele juhistele, kuid üldjuhul 1-3 m kaugusele mistahes kütust põletavast seadmest, samuti ei tohiks andur asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal.. Vingugaasiandur tuleb kinnitada kas kruvidega seinale või mõnel muul kasutusjuhendis ettenähtud moel. Ei soovita kahepoolse teibiga. Kui andur maha kukub, võib see väliselt küll terve paista, aga sees võib olla mõni sensori elutähtis osa katki läinud.

Vingugaasianduri töökorras olekut peab regulaarselt kord nädalas testima ning seda aeg-ajalt kogunenud tolmust ja muust mustusest tolmuime ja  pehme harjaga puhastama.

 

Miks on Co andurit kindlasti vaja.

Eesti kodude kütteseadmed pole tihtipeale kõige paremas korras ja ving pääseb eluruumidesse. Samal ajal soojustatakse maju ja pannakse pakettaknaid, mis sulgevad loomuliku õhuvahetuse. Salakaval vingugaas põhjustab tervet hulka tervisehädasid, mida ekslikult peetakse muudeks haigusteks.

Lõhnatu ja värvitu süsinikoksiidi mürgitus on raskesti märgatav. Kannatanule tundub sageli, nagu algaks viirushaigus. Sümptomid sarnanevad külmetushaigusele, aga ilma palavikuta – kergema vingumürgituse puhul nõrk peavalu, iiveldus, oksendamine, väsimus, raskemal juhul tugev peavalu, unisus, kiire pulss, krambid. Väga suure vingugaasikontsentratsiooni korral lisandub teadvusekadu, seiskub hingamine ja süda lakkab löömast.

Esimesena tajuvad halba enesetunnet ohugrupis olevad inimesed. Lapsed, vanurid, südame- ja hingamisprobleemidega isikud.  Vanaemal / vanaisal hakkab halb, lapsed oksendavad ja kurdavad peavalu. Tavapäraselt on nii, et kui üks inimene on saanud mürgituse on saanud mürgituse kogu perekond. Hapnikuvarustuse suhtes on kõige tundlikumad lapsed, eriti looteeas. Täiskasvanule suhteliselt kahjutu vinguannus võib lootel põhjustada raskete tagajärgedega mürgitust. Eriti halvasti taluvad vingu ka koduloomad.

Vingugaasiandur päästab ka tulekahju korral elusid. 2016 a hukkus 39 inimest, 2017 a  hukkus samuti 39 inimest . Üle 90  protsendil juhtudel pole surma põhjuseks leegid, vaid vingumürgitus. Vingu peale suitsuandur aga ei reageeri. Nii on täiesti tõenäoline, et magava inimese jõuab enne tappa mürgine gaas, kui leegid üldse temani jõuavad.

Inimene võib surra vingugaasimürgitusse juba siis, kui tegelikult põlengut veel ei ole. Näiteks siiber suletakse liiga vara või gaasiseade töötab hapnikuvaeguses ja toodab seetõttu vingugaasi. Samuti võib vingugaas teieni jõuda naaberkorterist jne.

Et see kõik pole pelgalt jutt, kinnitab  kiirabi kogemus. Kui 2010 -2011 aastal soetati kiirabi brigaadidele kantavad vingugaasi analüsaatorid, kasvas vingumürgituste diagnooside arv ligi kolm korda.

On olnud olukordi, kus haiglas erakorralise meditsiini osakonnas on korraga vingumürgitusega patsient ja teda aitama läinud kiirabitöötajad.

Kiirabi on kutsutud näiteks sauna, kus inimesed hakkavasid järsku oksele ja arvati, et kartulisalat oli vanaks läinud ja tegemist on raske toidumürgitusega. Tegelikult oli saunaseltskond saanud vingumürgituse. On olnud juhtumeid kus kiirabi läheb surma tuvastama ja nendib, et pealtnäha loomuliku surma põhjustas hoopis vingugaas.

LOE KA SIIT :

http://www.ethk.ee/index.php/teated/1/228

 

IP koodi esimene number väljendab kaitset tahkete osade sisestamise vastu.

Tase

Kaitstava objekti suurus

Mille vastu efektiivne

0

Kaitse kontakti vastu puudub

1

>50 mm

Suured kehaosad nagu näiteks käsivars, kuid tahtliku kontakti vastu kaitse puudub

2

>12.5 mm

Näpud ja sarnased objektid

3

>2.5 mm

Tööriistad, pakus juhtmed jne

4

>1 mm

Enamus juhtmed, kruvid

5

Tolmule vastupidav

Tolmu sissepääsemine pole täielikult välistatud, kuid seadme töötamist tolm ei häiri

6

Tolmukindel

Tolmutihe, täielikult kontakti kindel

Veekindlus

Teine number näitab korpuse veekindlust.

Tase

Mille vastu kaitstud

Testitud

Detailid

0

Pole kaitstud

1

Tilkuv vesi

Vertikaalselt tilkuval veel pole kahjulikku toimet

Testi kestus: 10 minutit

Vee kogus võrdne 1 mm vihmaveega minuti kohta

2

Tilkuv vesi kui kallutatud kuni 15°

Vertikaalselt tilkuval veel pole kahjuliku mõju kuni 15° kallutamiseni normaalolekust.

Testi kestus: 10 minutit

Vee kogus võrdne 3 mm vihmaveega minuti kohta

3

Pihustatud vesi

Pihustatud vesi kuni 60° vertikaalist ei oma kahjuliku mõju.

Testi kestus: 5 minutit

Vee kogus: 0.7 liitrit minutis
Rõhk: 80–100 kPa

4

Pritsiv vesi

Suvalisest küljest pritsiv vesi ei tohi kahjulikult mõjuda.

Testi kestus: 5 minutit

Vee kogus: 10 liitrit minutis
Rõhk: 80–100 kPa

5

Veejoad

Korpuse vastu pritsitud veejoad düüsidest (6.3 mm) ei tohi kahjulikult mõjuda.

Testi kestus: vähemalt 15 minutit

Veekogus: 12.5 liitrit minutis
Rõhk: 30 kPa 3 m kauguselt

6

Tugevad veejoad

Korpuse vastu pritsitud veejoad düüsidest (12.5 mm) ei tohi kahjulikult mõjuda.

Testi kestus: vähemalt 3 minutit

Veekogus: 100 liitrit minutis
Rõhk: 100 kPa 3 m kauguselt

6

Tugevad veejoad kõrgendatud rõhuga

Korpuse vastu pritsitud suurendatud survega veejoad düüsidest (12.5 mm) ei tohi kahjulikult mõjuda.

Testi kestus: vähemalt 3 minutit

Veekogus: 74 liitrit minutis
Rõhk: 1000 kPa 3 m kauguselt

7

Sukeldamine kuni 1 m sügavusele

Vee pääs seadmesse pole võimalik kui seade on ette nähtud sügavusel (kuni 1 m sügavusel)

Testi kestus: 30 minutit

Sügavust 1 m mõõdetakse seadme alumisest osast ja ülemine osa peab vähemalt 15 cm sügavusel olema

8

Sukeldamine sügavamale kui 1 m

Seade on sobiv püsivaks sukeldamiseks tootja poolt määratud tingimustel. Tavaliselt tähendab see, et seade on hermeetiliselt suletud. Mõnede seadmete puhul tähendab see, et vesi võib sisse pääseda, kuid ei põhjusta kahju.

Testi kestus: püsiv vette sukeldamine

Tootja määratud sügavus, enamasti kuni 3 m

9

Võimsad kõrge temperatuuriga veejoad

Kaitstud lähedalt, kõrge surve ja temperatuuriga veejugade vastu.

 

 

 
EVS 933:2017 Standard "Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hooldus Prindi Saada link
 
Standard EVS 933:2017 "Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hoolduspunktidele"
on  jõustunud sellekohase teate  avaldamisega EVS Teataja 2017. aasta märtsikuu numbris.
 
Standardi koostamise ettepaneku on esitanud tehniline komitee EVS/TK 05 „Tuletõrje- ja päästevahendid“, standardi koostamist on korraldanud Eesti Standardikeskus ning osaliselt rahastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Standardi on koostanud Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu (ETHK) moodustatud töörühm mida juhtis ETHK juhatuse liige Margus Oberschneider, kavandi ekspertiisi tegi pikaaegse kogemusega  spetsialist Erik Savi, kes on antud teemaga tegelenud üle 10 aasta. Standardi on heaks kiitnud EVS/TK 5. 
Standardi EVS 933:2017 "Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hoolduspunktidele"  koostamise ajendiks oli 2010 aastal kehtima hakanud Siseministri määrus nr 39 mida erinevalt tõlgendades kujunenes välja väärarusaam, et tootjapoolseid kontrolli ja hooldusjuhendeid ei pea järgmima. See omakorda tõi kaasa lihtsalt kontrollkleebiste müügi ja  suures osas reaalseid tegevusi tulekustutite kontrolliks/hoolduseks ei teostatud või olid need puudulikud. Tänasel päeval on tulemuseks see, et Eestis ringleb kümneid tuhandeid tulekustuteid millede töövalmidust ei tea keegi. Samuti tuuakse maale tulekustuteid mis ei vasta nõuetele või on saanud mujal riikides müügikeelu. Maaletooja „kontrollib“ ise kustuti ja laseb selle ringlusse. Ühe või kahe aasta pärast kui kustutit on vaja uuesti kontrollida siis järjekordne „kontrollija“ paigaldab samaoodi kontrollkleebide veendumata kustuti töökorras olekus. EN 3-7 vastavusele, hooldus ja survetesti vajadusele jne. Väga suur proleem on ka selles, et Eestisse tuuakse (näiteks suures osas uutes autodes olevad 1kg-d kustutid ja ehitajate poolt uutele objektidele paigaldatud 6 kg pulberkustutid) palju selliseid tulekustuteid, mis vastavad küll EN3 nõuetele kuid neil pole võimalik tavapäraste kontrolltoimingutega tulekustutite töövalmidust tuvastada. Näiteks kustutil puudub kontrollventiil. Manomeetri all puudub kontrollklapp. Puudub manomeetril ava manomeetri osuti kontrollimiseks jne. Tootja on tulekustuti elueaks andnud 5 aastat või tuuakse maale vanad laojäägid, kus kustuti on juba 4-5 aastat vana. Tootjaid on palju ja sama palju on ka erinevaid tehnilisi lahendusi kuidas kustuteid saab kontrollida või üldse ei saagi kontrollida. Paljud tehased on andnud kustutitele hoolduvälpadeks 3 või 5 aastat tavapärase 10 asemel näiteks. Nn rohelises alas olev manomeetri seiser ei näita, et tuleksututi on töökorras.
Standardi EVS 933:2017 "Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hoolduspunktidele"   eesmärk on tagada tuleohutuse seaduses ja siseministri määruses nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ esitatud nõuete ühtne arusaam, et oleks võimalik tagada kantava tulekustuti nõuetekohasus ja pikk kasutusiga tehnilise korrashoiu korraldamisega, ning selle abil vähendada ohtu, et ringlusse ei satuks tulekustutid, mis ei ole tehniliselt töökorras. 
Standardis kirjeldatakse tulekustutite kontrolli ja hoolduse nõudeid. Samuti kirjeldatakse töökohta, kus hooldatakse tulekustuteid ja teostatake survekatseid. Samuti seadmeid ja tööriistu, millega on võimalik tagada tulekustutite korrashoid.
Tulekustuti töökord, kasutusvalmidus ja pikk kasutusiga sõltuvad asjatundlikust kontrollist ja hooldusest. Tulekustuti korrashoidu saab tagada ainult, kui tööde tegijale on tagatud vastav väljaõpe ja kättesaadavaks tehtud asjakohased seadmed, masinad, tööriistad ja juhendid.

 

Tuleohuse seaduse § 30. Tuleohutuspaigaldis

Tulekustuti suhtes kohaldatakse tuleohutuspaigaldise kohta käivaid sätteid.

 

Tuleohuse seaduse § 31.Tuleohutuspaigaldise omaniku kohustused

tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse;

korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust;

omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta;

 

Tuleohuse seaduse § 32. Tuleohutuspaigaldise projekteerimisele, paigaldamisele, kontrollimisele ja hooldamisele esitatavad nõuded

Tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele, ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Tuleohutuspaigaldise võib turule lasta või kasutusele võtta, kui see vastab tehnilises normis sätestatud tingimustele.

 

Tuleohutuse seaduse § 50. Tuleohutuspaigaldise projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- ja hooldamisnõuete rikkumine

Tuleohutuspaigaldise projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- ja hooldamisnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

 

Siseministri määrus nr 39 " Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule"

§ 3. Tulekustutile esitatavad nõuded

Tulekustuti peab tagama vähemalt standardiseeriast EVS-EN 3 tuleneva ohutuse taseme. Tulekustuti osadele, mis on surve all,

kohaldatakse «Surveseadme ohutuse seaduses» surveseadmele esitatavaid nõudeid.

§ 4. Tulekustuti nõuetele vastavuse tõendamine

Tulekustuti nõuetele vastavust tõendab tootja, tootja volitatud esindaja või isik, kes laseb tulekustuti turule.

Nõuetele vastavuse tõendamisel lähtutakse standardiseeria EVS-EN 3 nõuetest.

§ 8. Tulekustuti korrashoiu tagamine

Objekti omanik tagab tulekustuti korrashoiu selle regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega.

Tulekustuti kontrollimisel või hooldamisel juhindutakse standardiseeria EVS-EN 3 nõuetest ja tootjapoolsetest juhistest.

 
Ettekanne Päästeameti ohutusjärelvalve inspektoritele Prindi Saada link

ETHK poolt osalesid 21 oktoobril  2016 a Narva - Jõesuus toimunud Päästeameti Ohutusjärelvalve aastakonverentsil juhatuse liige Margus Oberschneider ja hooldusspetsialist Erik Savi, kes tegid tunniajalise ettekande kurvast olukorrast Eestis kustutite kontrolli ja hoolduse teenuste, ning kustutite kvaliteedist.  Rõõm oli näha, et saal oli rahvast täis ja osalesid enamus Päästeameti tuleohutuskontrolli inspektoritest.

Ettekande käigus tutvustati Päästeameti ametnikele olukorda, mis on tekkinud Eestis seoses Siseministri määruse nr 39 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule"  tõlgendamisega tulekustutite "kontrollijate", ametnike ja pahatihti ka objekti valdajate / omanike poolt.

Kuna ka tuleohutuskontrolli inspektorid ei ole antud ala spetsialistid oligi asja eesmärk tutvustada erinevaid ohtusid, vigasid jne mida võib kaasa tuua tulekustuti mitte nõuetekohane kontrollimine asjatundmatute "spetsialistide" poolt. 

Ettekande käigus tutvustati erinevate tootjate tulekustuteid, nende ehitust, hooldus ja kontrolli juhendeid, enim levinud vigasid tulekustutite kontrollimisel ja hooldamisel. Samuti tutvustati  standardist EVS-EN 3-7 tulenevaid nõudeid ja põgusalt  ka Eestis loodavat analoogset siseriikliku standardit.

Üheskoos tõdeti, et erinevate  kvaliteedi tasemetega tulekustutite müük Eestis ja tulekustutite  kontrolli ja hoolduse teema on väljunud igasuguse mõistlikuse piiridest ja võtnud sellise ulatuse, et on halvendanud järsult tuleohutusalast olukorda Eestis. Kui kunagi tundusid tulekustutid olema töökindlad, turvalised ja soodsaimad tulekustutusvahendid siis praegusel hetkel peab uue  tulekustuti soetaja või  kustuti kontrolli ja hoolduse teeunuse ostja olema väga asjatundlik, et  olla kindel selles mida ostab. Kuid nii ei tohiks see olla.

Kui enne 2010 aastat  üldjuhul väga erinevate kvaliteedi tasemetega  tulekustuteid maale ei toodud ja kui toodigi siis asjatundlikud ja pädevad  hooldusfirmad tuvastasid mitte töökorras kustutid ja ennem ringlusse lubamist tegid need korda või praakisid välja. Kahjuks Siseministri määruse nr 39 vägivaldse tõlgendamise ja ebapiisava riikliku järelvalve tõttu antud määrus ei toimi.

Hetkel on siis seis selline, et  väga madala kvaliteediga tulekustutite maaletoojad "kontrollivad" ise enda ja ka teiste maaletoojate tulekustuteid, paigaldavad kontrollkleebise ja lasevad kustuti mille töökindluses nad pole ka ise kindlad ringlusse. Rääkimata sellest, et peetakse kinni  tulekustuti tootja poolsest hooldusjuhenditest. Jäetakse tähelepanuta hooldusjuhendid kus osade kustutite puhul nähake ette palju tihedamad hoolduvälbad kui ollakse harjunud (hooldus mitte iga 10 a vaid 5 a tagant). Paljusid kustuteid ei saagi tavapäraseid kontrolltoiminguid teostades kontrollida. Nii absurdne kui see ka pole  siis  "kontrollkleebiste" müük tundub olevat kordades kasumlikum. Ja seda  siis 4-5 € teenuse puhul. Selle raha nimel seatakse ohtu enda ja ka teiste  tervis ja vara. Loomulikult ei ole sellised "kontrollijad" ka teadvustanud endale seda, et  paigaldades kontrollkleebise ja lubades "töökorras" kustuti ringlusse võtavad nad ka endale vastustuse. 

 

Loodame siiralt, et antud teabepäevast oli kasu ja tuleohutuskontrolli büroo inspektorid oskavad nüüd varasemast rohkem tähelepanu pöörata nn "kontrollijate" tegevusele. Ainult üheskoos suudame enda ümber luua turvalisema elukeskonna ja üks osa sellest on kindlasti tuleohutus.

Võimalused selleks on praegu olemas.

Riik läbi oma erinevate asutuste (Päästeamet, Tarbijakaitse, TJA) kontrolliks tulekustutite kontrolli teostajate teenuse kvaliteeti.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 ja § 50.

 

Läbi teenusepakkujate kontrolli tõuseks ka teenuse kvaliteet. Pädevad, asjatundlikud ja süsametunnistusega tulekustutite kontrollijad kõrvaldavad ringlusest nõuetele mitte vastavad tulekustutid. Hooldust vajav tulekustuti suunatakse hooldusesse. Mitte ei müüda lihtsalt kontrollkleebist. Loomulikult ka kontroll turule lubatavate toodete nõuetekohasusele.

See võtab aega, aga lõpuks hakkab turg ennest ise reguleerima. Kes tahaks osta toodet või teenust, mis on probleemne. Samuti ka müüa.

 

Ei tee ka paha meenutada Tuleohutuse seaduse § 3 punkt 2 „Tulekustuti suhtes kohaldatakse tuleohutuspaigaldise kohta käivaid sätteid“

Lisaks on Eesti seadusandja (Tuleohutuse seadus  § 50) on andnud võimaluse ja kohustuse asjaomastele ametitele algatada menetlus „kontrollijate“ suhtes ja tagada läbi selle teenuse kvaliteet turul ja läbi selle kõigi meie turvalisus.

 

Üks väike pilt ütleb rohkem kui 100 sõna ja iseloomustab hästi olukorda. Manomeetrid on maha keeratud

" kontrollitud ja töökorras" tulekustutitelt, mis olid varustatud kontrollkleebisega, mis oleks pidanud andma tarbijale kindluse, et kui kustutit läheb vaja on see ka töökorras. Kurb reaalsus on siis piltidelt näha.

 

 

Turvalist ja tuleohutut talve soovides,

 

ETHK juhatus

 
<< Algus < Eelmine 1 2 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 1 / 2